2019/2020 õa

Suvi, suvi, suvi!

On alanud tore aeg – suvevaheaeg. Mul on kõigile lugemishuvilistele samuti üks tore uudis – uute raamatute riiul sai täiendust – Karl Vainomaa ja tema pere kinkisid raamatukogule uusi raamatuid. Aitäh teile!

Mõnusat suve kõigile ja kohtumiseni augustis!

Lisan siia ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse suvelugemise soovitused.

Suvelugemine peale 5. ja 6. klassi

1. Eesti kirjandus
Eduard Bornhöhe. „Tasuja“
Friedrich Reinhold Kreutzwald. „Eesti rahva ennemuistsed jutud”
Oskar Luts. „Kevade“
Aino Pervik. „Arabella, mereröövli tütar“
Aino Pervik. „Kallis härra Q“
Silvia Rannamaa. „Kadri”, „Kasuema“
Jaan Rannap. „Agu Sihvka annab aru“
Eno Raud. „Kalevipoeg“
Reeli Reinaus. „Maarius, maagia ja libahunt Liisi“
Ilmar Tomusk. „Algaja ajaränduri seiklused“ jt sarja „Ajarändurid“ raamatud
Leelo Tungal. „Pille, Madis ja teised“ („Maimetsa laste lood“)
Jaanus Vaiksoo. „King nr 39“

2. Tõlkekirjandus
Iben Akerlie. „Lars lol“
David Almond. „Minu nimi on Mina“, „Skellig“, „Poiss, kes ujus koos piraajadega“
Katherine Applegate. „Soovipuu“
Julian Clary. „Perekond Julged“ jt sama sarja raamatud
Cressida Cowell. „Olid kord võlurid“ jt sama sarja raamatud
Jostein Gaarder. „Mängukaartide saladus”
Kenneth Grahame. „Tuulesahin pajudes“
Jenny Jägerfeld. „Superkoomik“
James Krüss. „Timm Thaler ehk müüdud naer”
Åsa Larsson, Ingela Korsell. „Loitsusau“ jt sarja „PAX“ raamatud
M. G. Leonard. „Mardikapoiss“, „Mardikakuninganna“
Clive Staples Lewis. „Lõvi, nõid ja riidekapp“ jt Narnia kroonikate raamatud
Astrid Lindgren. „Hulkur Rasmus”
Astrid Lindgren. „Meisterdetektiiv Blomkvist”
Astrid Lindgren. „Röövlitütar Ronja”
Lois Lowry. „Andja“
Maja Lunde. „Lumeõde“
Katarina Mazetti. „Kummitused ja spioonid“ jt sarja „Nõod Karlssonid“ raamatud
Ferenc Molnár. „Pál-tänava poisid“
Christine Nöstlinger. „Vahetuslaps”
Kristina Ohlsson. „Klaaslapsed“, „Hõbedapoiss“, „Kiviinglid“
Kristina Ohlsson. „Hester Hilli mõistatus“
Sören Olsson, Anders Jakobsson. „Berti päevik“ jt sama sarja raamatud
Kreetta Onkeli. „Poiss, kes kaotas mälu“
R. J. Palacio. „Ime“
Bobbie Peers. „Lüriidiumivaras“ jt William Wentoni sarja raamatud
Sara Pennypacker. „Pax“
Otfried Preussler. „Krabat”
Rick Riordan. „Percy Jackson ja välguvaras“ jt sama sarja raamatud
J. K. Rowling. „Harry Potter“
Robert Louis Stevenson. „Aarete saar“
Toon Tellegen. „Kõik on olemas“
J. R. R. Tolkien. „Kääbik“
Jessica Townsend. „Nevermoor: Morrigan Crow tuleproovid“ jt sama sarja raamatud
Mark Twain „Prints ja kerjus“
Mark Twain. „Tom Sawyeri seiklused“, „Huckleberry Finni seiklused“
David Walliams. „Gängstamemm“, „Härra Hais“ jt sama autori raamatud
Lara Williamson. „Poiss, kes seilas tugitoolis üle ookeani“, „Lihtsalt spagetipoiss“

Suvelugemine peale 7. , 8. ja 9. klassi

1. Eesti kirjandus
Margus Karu. „Nullpunkt“
Mika Keränen. „Väravajoonel“
Diana Leesalu. „Mängult on päriselt“
Helga Nõu. „Pea suu!, „Tõmba uttu!“
Katrin Reimus. „Eilset pole olemas“
Katrin Reimus. „Haldjatants”
Reeli Reinaus. „Morten, Emilie ja kadunud maailmad“
Reeli Reinaus. „Verikambi“, „Roosi märgi all“
Anti Saar. „Juturaamat“
Leelo Tungal. „Neitsi Maarja neli päeva“
Mati Unt. „Hüvasti, kollane kass!“
Aidi Vallik. „Kuidas elad, Ann?“ jt sama sarja raamatud

2. Tõlkekirjandus
Louisa May Alcott. „Väikesed naised“
Leigh Bardugo. „Vareste kuus“, „Kõver kuningriik“
Ali Benjamin. „Kõik, mida ma õppisin meduuside kohta“
Julie Buxbaum. „Kui sõnadest jääb puudu“
James Fenimore Cooper. „Hirvekütt“
Stephen Chbosky. „Müürililleks olemise iseärasused“
Sarah Crossan. „Üks“, „Õun ja Vihm“, „Kuutõus“
Ben Davis. „Joe Cowley täiesti salajane blogi“
Alexandre Dumas. „Kolm musketäri“
Gerald Durrell. „Minu pere ja muud loomad“
Jostein Gaarder. „Apelsinitüdruk“
Jostein Gaarder. „Sofie maailm“
Kathleen Glasgow. „Katkine tüdruk“
John Green. „Süü on tähtedel“ jt sama autori raamatud
Jan Guillou. „Kurjus“
Mark Haddon. „Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal“
S. J. Kincaid. „Põrguline“
Benjamin Lebert. „Crazy“
Rachael Lippincott. „Kolm sammu sinuni“
Karen M. McManus. „Üks meist valetab“, „Kaks suudavad saladust hoida, kui üks on surnud“
Terry Pratchett. „Eric“, „Hämmastav Maurice ja tema õpetatud närilised“, „Kettamaailma teejuht“ jt sama autori raamatud
Philip Pullman. „Kuldne kompass” jt triloogia „Tema tumedad ained“ raamatud
Jerome David Salinger. „Kuristik rukkis“
Walter Scott. „Ivanhoe“
Jerry Spinelli. „Tähetüdruk”
Maria Turtschaninoff. „Maresi“, „Naondel“
Jules Verne. „Kapten Granti lapsed“, „Saladuslik saar“
Anna Woltz. „Sada tundi ööd“
Wolfgang Herrndorf. „Miks me varastasime auto“

Eesti rahvajutu aasta peamaja raamatukogus

Karin Kiik, VMG raamatukogu juhataja

See, et aasta 2020 on kuulutatud eesti rahvajutu teema-aastaks, oli minu jaoks tore uudis, sest olen vist kuskilt külge saanud rahvajutupisiku. Aga kellele siis ei meeldiks muinasjutud!

Aasta esimestel kuudel jõudsin kaasa lüüa eesti rahvajutu teema-aasta projektis 11×11, kus iga kuu 11. kuupäeval soovitatakse lugemiseks-jutustamiseks üht kogumikku. Jaanuaris pakuti selleks jutukogu Marjakobar ja teisi seto muinasjutte. Kooli raamatukogus oli teos olemas ja ilmselt see andiski tõuke, miks otsustasin väljakutses osaleda. Ka kirjandusõpetajad olid nõus kord kuus ühe tunni õpilastega raamatukogus rahvajutte kuulama ning pärast klassis juttude üle arutlema.

Veebruarikuu lugemiseks oli August Jakobsoni „Puujalaga katk“. Õpilastele meeldisid kuuldud lood väga. Julgen seda arvata, sest üsna varsti pärast raamatukogutundi uurisid seitsmendikud õpetajalt, kas ei ole juba teada uut raamatut, millest jutte kuulama minna.

Et lood olid toredad, kinnitas ka viienda klassi noormehe ema kiri, kus ta kirjeldas, millise õhinaga poeg rääkis lugemistunnist ja palus „Puujalaga katku“ lausa kojugi osta. Raamatu ta sai.

Siiski lõi kriisiolukord väljakutses osalemise plaanid sassi ja märtsikuu raamatust Tere, tere, tiipajalga ei jõudnud ma ühtegi lugu ette lugeda. Sestap saatsin õpilastele kuulamissoovituse, kus Vana-Võromaa Kultuurikoja muuseumipedagoog luges sellest raamatust lugusid ette. Nii saingi projektis osaleda vaid jaanuaris ja veebruaris. Mõned õpilaste mõtted rahvajuttude ettelugemisest:

* Mulle väga meeldis käia kuulamas neid rahvajutte.

* Rahvajutte on huvitav kuulata. Lugeja luges põnevalt.

* Mind huvitavad rahvajutud, kuna need on naljakad ning nendes juhtub alati midagi ootamatut.

* Need jutud olid toredad ning õpetlikud.

* Mulle meeldib jutte kuulata, sest ise lugedes ei ole need üldsegi nii huvitavad.

* Need jutud olid huvitavad, sest ma pole varem ühtegi rahvajuttu kuulnud. Mulle meeldis, et saime vaikselt kuulata. Selliseid tunde võiks veel olla.

* Mulle eriti ei meeldi jutte kuulata, aga kui on põnev jutt, siis võib kuulata küll.

* Mulle väga meeldis neid lugusid kuulata, sest need olid vanadest aegadest. Aga kõige parem oli see, et saime tunnist ära.

* Minu arust oli väga tore kuulata toredaid lugusid.

4. märtsil tutvustab raamatukogus oma raamatuid õpetaja Tauno Tihti

Eesti rahvajutu aasta peamaja raamatukogus

Rahvakultuuri keskuse eestvedamisel on aasta 2020 kuulutatud eesti rahvajutu aastaks, mille eesmärk on tutvustada meie rahvajutte ja raamatuid, kust neid lugusid leida.

Iga kuu alguses pakutakse lugemiseks-jutustamiseks üks jutukogumik. Esimese kuu raamatuks oli „Marjakobar ja teisi seto muinasjutte“. Õnneks oli kooli raamatukogus raamat olemas ja nii võtsimegi jaanuarikuu väljakutse vastu.

Kokku üheksat erinevat rahvajuttu käisid kuulamas  5.-7. klassi õpilased – selline oli meie jaanuarikuine panus eesti rahvajutu aastasse.

Kohtumiseni raamatukogus!

Juba kolmas näitus sarjast “Õpetaja raamaturiiul”. Tulge tutvuma!

November ja detsember peamaja raamatukogus

Ongi käes ilusa numbriga aasta – 2020.

Uuel aastal on ikka vaadatud tagasi mullustele tegemistele. Väike ülevaade ka raamatukogu aasta viimaste kuude toimetustest.

Novembrikuus alustasime kooliraamatukogus uue näituste sarjaga „Õpetaja raamaturiiul“. Näitusesarja avas meie direktor Marje, keda käisid kuulamas lausa kirjanduse tundide raames 8., 9. ja 11. klassid. Erilist huvi tundsid õpilased „Anne Franki päeviku“ vastu, mis sai ka raamatukogusse ostetud ja huvilised hakkasid seda kohe lugema.

Jõulukuus uudistati näitust, kus oli valikus raamatuid talve- ja jõululuuletustega. Nende abil sai ilmselt nii mõnigi õpilane jõulutaadilt kingituse lunastatud!

Üks väga hea uudis on ka! Meie riiulid täienesid aasta lõpus paljude uute raamatutega, mis nüüd lugejaid ootavad. On luulet, elulugusid, laste- ja noortekirjandust ning muud huvitavat.

Oli ka väike lugemise lisapakkumine. Kas leiad selle pildilt?

Kohtumiseni raamatukogus!

14. jaanuaril avatakse raamatukogus uus näitus sarjast “Õpetaja raamaturiiul”.

Peamaja raamatukogus käisid päkapikud!

Meie raamatukogus käisid päkapikud.

Päris tõesti! Kaasas oli neil raamatuid täis kingikott. Lugejaid ootavad nüüd Ilmar Tomuski „Ajarändurite“ sarja kõik neli raamatut, aga nendele, kes tahavad kahe jalaga kindlalt maa peal olla, on lugemiseks lasteluule kogumik „Igal pool on ainult tähed“.

Õnneks olid päkapikud kingitustele ka nime sisse kirjutanud ja saame neid tänada. Suur tänu teile, perekond Vainult!

Kohtumiseni raamatukogus!

Viiendikud lugesid Martale raamatut.

Kolmapäeval, 30. oktoobril kogunesid 13 viienda klassi õpilast pärast neljandat tundi koolimaja õuele, et minna muuseumisse raamatut ette lugema. See, kellele lugeda, juba ootas õpilasi. Nutikamad vist taipasid, et ootajaks-kuulajaks oli koer Marta. Muidugi koos oma perenaise, meie direktor Marjega.

Juba mitu aastat on Marta ettelugemispäeval viiendikele lugemiskoeraks olnud. See roll sobib talle hästi. Kui Marta oli korralikult kallistatud, silitatud ja patsutatud, oligi aeg ettelugemisega alustada.

2019. aasta on eesti keele aasta ja kuna oktoober on ka eesti kirjanduse kuu, siis ettelugemiseks valisin Ilmar Tomuski uue lasteraamatu „Kõrvalised isikud“. Autor ütleb, et need on lood täiesti tavalistest, kuid samas imelikest ja naljakatest sõnadest. Ja nii oligi. Pea iga loo juures sai muiata ja kuulda oli ka naeruturtsatusi.

Marta kõigest loetust vist küll aru ei saanud, aga kui jutus kõlasid sõnad „viiner“ või „kommid“, tõstis meie lugemiskoer kiirelt pea üles ja vaatas otsival pilgul ringi.

Mõned õpilaste mõtted ettelugemisest:

* väga tore oli teistele lugeda

* mulle meeldis Martale pai teha

* raamat oli naljakas ja seda oli hea lugeda

* mulle meeldis kuulata, kuidas teised loevad

* need jutud olid lahedad ja naljakad

* koer oli parim ja kõik oli vinge

* oli väga lõbus

Aitäh tublidele lugejatele ning suur tänu Martale ja tema perenaisele!

Kohtumiseni raamatukogus!

Sulle, õpetaja.

Käes on oktoober ehk rehekuu ehk viinakuu.

Oktoobri rahvapärased nimetused on veel porikuu, kooljakuu, hingekuu, kosjakuu, kolletamiskuu, sügiskuu.

Oktoober on ka eesti kirjanduse kuu.

Oktoobrit võime nimetada veel õpetajate kuuks, sest 5. oktoobril on õpetajate päev.  Tähistamaks seda päeva, saab kooliraamatukogus  tutvuda raamatunäitusega „Õpetajale. Kasulikku lugemist kodus, tööl ja puhkehetkel“.

Olete oodatud väljapanekut uudistama!

Kohtumiseni raamatukogus!

September raamatukogus.

Ongi esimene koolikuu läbi. Küll möödus see ruttu!

Ehk selle pärast, et raamatukogus on septembri kuus toimunud nii mõndagi. Öeldakse ju, et tegutsedes möödub aeg kiirelt. Mis siis raamatukogus tehti?

1.septembriks sai riiulitele sätitud kooliaasta tervituseks näitus, mida sai uurida kogu kuu.

Peamaja kooliraamatukoguga käisid tutvumas meie pesamunad –  viiendate  klasside õpilased. Rääkisime raamatute laenutamise, tagastamise ja raamatukogu kasutamise reeglitest. Saadi teada, et on võimalus tähtaega pikendada ka meili teel ning raamatu tagastamise tähtaja lähenemisest annab märku saabuv e-kiri.

Mõned õpilaste mõtted.

*Raamatukogu on väga väike, aga vahva.

*Raamatukogus on hea ja vaikne olla.

*Sain teada kuidas raamatuid laenutada. Laenutaksin siit küll.

*Mulle meeldib lugeda. See tund oli õpetlik ja põnev.

*Oli põnev kuulata ja uusi asju teada saada.

Mitmel klassil toimusid eesti keele või kirjanduse tunnid raamatukogus, kus õpilased otsisid raamatute abil vastuseid oma tööülesannetele.

Nii tihedat raamatukogu kasutust ühe kuu jooksul ei mäletagi. Vahva oli!

Kohtumiseni raamatukogus!





Otseviited

HITSA_logo_EST                      

Aadress: Pikk 1, 46202 Väike-Maarja, Lääne-Virumaa | Tel: +372 327 0910 (peamaja) | E-post: info@vmg.v-maarja.ee