Näitus “Päkapikud piiluvad”

2015 on muusika-aasta

 

30. november–4. detsember 2015 Väike-Maarja gümnaasiumis ja õppekeskuses

VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI JA ÕPPEKESKUSE JUHTKONNA INFOLEHT  27. november 2015

30.11.–4.12. MATEMAATIKANÄDAL ALGKLASSIDE MAJAS.

30.11.–04.12 õppekeskuse saalis looduskaitse rändnäitus „Hoia, mida armastad“.

ESMASPÄEVAL, 30. novembril

• Kell 8.00 algklasside majas advendihommik
• Kell 8.00 õppekeskuse õpetajate infominutid
• Kell 8.45 5.–12. klass õpilaste advendihommik
• Kell 9.40 õppekeskuses advendihommik
• Kell 10.35 gümnaasiumi õpetajate infominutid.
• Kell 13.50 algklasside maja õpetajate infominutid.
• Kell 14.45 gümnaasiumi peamaja õpetajatele õppekava seminar. Kokkuvõte I etapist. Kõigil rühmadel teha 5-minutiline ettekanne tehtust.
• Üleriigiline kodanikupäeva veebipõhine viktoriin 23.11.–04.12. Osalevad  5.–12. klass + õppekeskus.

TEISIPÄEVAL, 1. detsembril

• Koolidega tutvuvad külalised välismaalt.
• Kell 14.45 väljasõit Rakvere kergejõustikuvõistlustele.

KOLMAPÄEVAL, 2. detsembril

• Kell 14.00 algklasside maja õpetajatele õppekava seminar. Kokkuvõte I etapist. Kõigil rühmadel teha 5-minutiline ettekanne tehtust.

NELJAPÄEVAL, 3. detsembril

• Õppekeskuses avatud jõulukohvik. Karjääripäev – külas RAJALEIDJA.
• Kell 14.30 kooli nõukogu koosolek.

REEDEL, 4. detsembril

• Maakondlik inglise keele olümpiaad. Osalevad Tuuli Saksa, Relika Maripuu + 7 õpilast.
• Kell 12.45 õppekeskuses kaubanduse õppekavarühma töökoosolek.
• Õpilasesindusel on külas Kadrina ja Haljala õpilasesindused.

EELINFO:

• E, 07. dets advendihommik kell 8.00 algklasside majas, kell 8.45 5.–12.klass ja kell 9.40 õppekeskuses.
• 07.12.–11.12. algklasside majas looduskaitse rändnäitus „Hoia, mida armastad“.
• 7. dets. jõulukohvik algklasside maja.
• 8. dets. 1.–4. klassidele  meisterdamistunnid. Juhendab Kaja Teder.
• 9. dets 1.–4. klassidele keskkonnaameti programm „Kuidas kaitsta linde?“
• 9. dets kell 18.00 seltsimajas TÜDRUKUTE TANTSUPIDU.
• 10. dets õppekeskuses avatud jõulukohvik.
• 14. dets kell 18.00 seltsimajas JÕULUKONTSERT „TALVEVÕLUMAA“.
• 17. dets kell 18.00 algklasside majas JÕULULAAT.

Kirjanduslik karneval kadripäeval

No see on üks lahe üritus. Lapsed uhketes kostüümides on ärevil. On põnevust ja pabistamist, kas kõik on ikka meeles, mis õpetaja õpetanud.

Karneval algab. Lavale tulevad muusika saatel kolm kassi 1.a klassist ja kutsuvad veel karvapalle juurde kassitantsu lööma. Oh kui palju teid, kiisukesi, kokku sai. Ei mahu hästi äragi. Kiis, kiis, kiis, kassi… Aitäh kiisu- miisudele ja õpetaja Egnele ilusa tantsu ja laulu eest. Kurnäu!

Ja siis on esinemisjärg 1.b klassi käes. Õpetaja Külli tassib lavale suure puu sildiga „Kohvik“.  Oh, oh! Kas nüüd hakkame kohvitama? Ei, ei, ei. Kohe luges Kert-Kristjan meile suurest raamatust ette, et see on Jäneseema kohvik. Jänkuemme oli suure korvitäie porgandipirukaid küpsetanud. No oskas see poiss alles ilmekalt, soravalt ja valju häälega lugeda! Üldse ei pabistanud. Pirukaid maitsesid Siilid-pobisejad, Oravad, Rebased, Linnud, Hallivatimehed, Põder, isand Kits. Mitte keegi ei märganud Jänkuema kiita, ainult virisesid: pole nende maitse järele. Haavikuemand oli väga kurb. Siis tuli karu, sõi pirukat ja kiitis, et need porgandipirukad on ikka väga head! Lõpp hea, kõik hea! Olite suurepärased!

No ega kadripäeval ilma Kadrideta hakkama saa. Kallid Kadrid, tulge sisse, olete nii ilusad … Need ju õpetaja Tea õpilased 2.a klassist. Kõik puha valgesse riietatud. Nad olid selgeks õppinud ehtsa kadrilaulu „Tere eite, eidekene!“ kolme kadrieide Angelina, Lisanna ja Karolina eestlaulmisel. Tublid lapsed! Aitäh!

Õpetaja Ele-Riin oli oma 2.b klassi lastele õpetanud näidendi „Hüljatud nukud“. Nukuema Kätlin oli unustanud oma nukkude Martini ja Laura eest hoolt pidada. Nukud olid tolmused, hüljatud ja õnnetud. Õnneks märkas neid Linnuke ja viis nad mänguasjade poodi. Seal aitasid Hiir ja Kassiisand nukud puhtaks pesta ja uued riided selga panna. Nukud olid nii ilusad ja lõbusad teiste mänguasjade seas. Peagi leidsid nad endale uue nukuemme, kes nad poest enda koju viis. Väga ilus ja õpetlik lugu. Tore esitus! Aitäh!

3.a klass, õpetaja Kaja juhtimisel, esitas kõigile lastele tuttava loo „Väike nõid“. Väikest, vaprat nõida mängis Ethel Liis ja tema ustav sõber kaaren Abraksas oli Kati- Ly. Aga Blocksbergi mäel käis tõeline tants ja trall. Kari nõidasid,  väga kirevates kostüümides, pidasid nõiasabatit. Muidugi ei lubatud Väikest Nõida peole ja saadeti ilma luuata koju õppima halbu tegusid tegema. Aga Väike Nõid oli tubli ja ei hakanud kunagi halbu tegusid tegema. Aga seda nõiatantsu oleksin minagi tahtnud vihtuda . Tänud teilegi!

3.b klass. „Väikese poisi suur mure“. No mina ei tea, kust see õpetaja Helve küll sellise loo leidis. Oli see alles üks jantide jant! Kogu trall käis koolipoisi suure mure- kehva hinnetelehe ümber. Koolipoisse mängisid Peeter ja  Markus. Aga muretut Karlssoni ei pannud ükski häda põdema. Ka Pipi soovitab Peetril olla normaalne. Buratiino lohutas: „Raha on elus kõige tähtsam asi. Kui pappi on, siis elad hästi!“ Kunksmoor ütles, et tema pole päevagi koolis käinud, aga on siiski läbilöögivõimeline. Väike Nõid aga õpetas: „Meil on nii – õiged tegijad tulevad kolmemeestest, kui nad andekad on.“ Oma soovitustega ajasid nad Markuse hoopis segadusse. „Olen andekas, ei ole andekas. Tundub, et selles on küsimus.“. Eks see hinneteleht on nii mõnegi lapse suur mure. Aitäh lustliku esitamise eest!

Esinemisjärg on jõudnud 4.a klassini. Õpetaja Tiiu lapsed on valinud esitamiseks „Nukitsamehe“. Nuki, Nuki, Nuki! Kas on ka last, kes Nukit ei teaks ja tunneks! Nukiks oli kehastunud Romet. Itit ja Kustit mängisid Andriana ja Aivar. Väga nupukalt oli lahendatud Vanamoori  ja tõeliselt hirmuäratavate metsakollide stseen! Tekkis tõsine hirm – kas Iti ja Kusti ikka pääsevad koju. Pääsesid! Ja veel koos Nukiga! Kodus ootas lapsi kodusoojus, õed, vennad, vanemad! Nii armas lugu ja hästi mängitud! Aitäh teilegi!

4.b klassi õpilased ja õpetaja Jana on valmis esinema. Alustuseks esitatakse „Teistmoodi vana aja lood“. Nii mõnelegi tuli tuttav ette see lõputa lugu. Too vett! Millega? Kruusiga. Kruus katki! Paranda ära! Millega? Ja nii edasi, ja nii lõputa… Teine lugu jutustas kapsapeast, kes ei tahtnud kasvada. Peremees- Riko Remi istutas kapsataime, aga keegi ei viitsinud kapsast kasta. Ja Kapsas- Johanna- Jeta ei mõelnudki kastmata kasvada. Oh seda laiskust küll! Ainult Surma ähvardusel sai Kapsas lõpuks kastetud. Ja ennäe! Kribalast kapsataimest kasvas põrakas kapsapea, millega poleks häbi isegi Paunvere väljanäitusele minna! Tore, tore! Aitäh!

Ja saigi karneval läbi. No meil on ikka fantastilised õpilased ja õpetajad! Iga asja peale mihklid! Ega muud kui hakkame aga järgmist üritust ette valmistama. Jõudu meile!

Raamatukoguhoidja Liidia

27.11.2015

Pajatamise pajatusi

Väike-Maarja gümnaasiumi raamatukogu juhataja Karin Kiik, ettekanne pärimuspäeval “Virumaa on virulaste hoida. Pandivere lood” Väike-Maarja seltsimajas 12. novembril 2015

Kõik sai alguse 16 aastat tagasi, kui tolleaegsel Väike-Maarja gümnaasiumi emakeeleõpetajal, Inga  Reinumägil tuli mõte hakata korraldama õpilastele rahvajuttude jutustamise võistlusi.

Inga Reinumägi on öelnud:

„Mitte kõik mõtted ei saa teoks – rahvajuttude pajatamise võistlus aga küll.

Alustasime tasa-targu põhimõttel 1999. aastal hõimunädala aegu.

Ikka selleks, et püüda elavdada, pigem küll ellu äratada aastakümnetega üha enam hääbuma hakkavat jutustamise oskust.

Jutustamine on raske, aga kes selles kunstis meisterlikkuse on saavutanud, saab kogeda imelist tunnet – harrast rõõmu kuulajate tähelepanust ja kaasaelamisest.“

Esimene võistlus toimus gümnaasiumi emakeeleklassis. Klassiruum ei ole aga eriti õdus jutustamispaik. Seepärast on enamik järgmisi pajatamiskonkursse toimunud valla muuseumis.

Võisteldi erinevates vanuserühmades :

5.-6.

7.-9. ja

10.-12. klass

Teisele rahvajuttude pajatamise võistlusele olid osalema kutsutud ka naaberkooli – Kiltsi põhikooli õpilased.

Kokku osales 40 võistlejat.

Jutustati kaugemate ja lähemate rahvaste muinasjutte ja muistendeid.

Jutustamise populaarsuse kasvades suurenes ka osavõtvate koolide ring. Vallakesksest üritusest sai juba maakonna üritus.

Muutus toimus ka vanusegruppides. Nüüd osalesid õpilased 5.-9. klassini.

Viiendal rahvajuttude jutustamise konkursil jaanuaris aastal 2004 osalesid maakonna kaheksa kooli õpilased.

Väike-Maarjas said kokku Tapa, Rakke, Kadrina, Tamsalu, Väike-Maarja ja Rakvere Vene gümnaasiumi

ning kahe põhikooli: Simuna ja Kiltsi parimad jutuvestjad.

Sedapuhku jutustasid võistlejad naljandeid eesti rahva varasalvest.

Enne võistlustulle asumist tehti suud soojaks ühises juturingis.

Vaheajal, kui žürii aru pidas, pani tookordne võistluse korraldaja,  emakeeleõpetaja Anneliis Liblik jutustajad ise nalju välja mõtlema, ennast kärbsena kõrvalt vaatama ja iseloomustama, mingi metsapuuga samastuma või mõne eseme kaudu end  tutvustama.

Võisteldi 2 vanusegrupis: 5.-6. klass ja 7.-9. klass ja kuna osalejaid oli nii palju, oli kummalgi rühmal oma žürii.

2005. aastal, kuuendal pajatamisel

osalesid Väike-Maarjas Rakke, Tamsalu, Kunda, Kadrina ja Haljala gümnaasiumi ning Kiltsi ja Simuna põhikooli – kokku jälle 8 kooli õpilased.

Tähistamaks Hans Christian Anderseni  200. sünniaastapäeva jutustati eri rahvaste muinasjutte.

Aga jutustada tuli valitud jutu ühe tegelase vaatenurgast lähtuvalt.

Seitsmendale pajatamisele olid tulnud jutustajad Rakvere ja Tamsalu gümnaasiumist ning Simuna ja Roela põhikoolist.

Kuna 2006. aasta aprillis tähistati Georg Lurichi 130. sünniaastapäeva, otsustati pajatada vägilasmuistendeid, ükskõik millise rahva varasalvest.

Esinejad jutustasid  Kalevipojast ja Suurest Tõllust, Robin Hoodist, Heraklesest, kõige sagedamini aga Georg Lurichist. Lurichi jalutuskepi lugu sai kuulata päris mitmes erinevas esituses.

2007. aastal, kaheksandal konkursil osalesid Rakke ja Väike-Maarja gümnaasiumi ning Simuna kooli õpilased, kokku 20 jutustajat,

Kuna samal aastal toimusid riigikogu valimised, siis pajatati rahvajutte tarkusest ja rumalusest. Jutu võis valida eri rahvaste ja autorite loomingust.

Vahepeal tekkis  rahvajuttude pajatamises paariaastane paus.

Anneliis Liblik, viimaste võistluste eestvedaja, asus tööle Aegviidu kooli. Ei olnud kedagi, kes konkurssi korraldaks, ise ei söandanud ma ennast pakkuda.

Õnneks, minu õnneks, sest võistujutustamine on minu meelest nii huvitav ja põnev,  kutsus Anneliis Liblik mind nende kooli pajatama. Kolmel aastal käisingi 2-3 õpilasega Aegviidu koolis võistlemas.

Meenub esimene võistujutustamine Aegviidus, mil osalesin kolme põhikooli vanema astme õpilasega. Esinemine läks meil väga hästi, vähemalt meie endi arvates. Kui žürii pea tunniajalise arupidamise järel kohti hakkas jagama, siis meile ei jagunud mitte midagi – isegi mitte ergutuspreemiat.

Žürii aina kiitis meid ning soovitas teistel pajatajatel oma jutustamisoskus lihvida sama heaks kui meil. Hiljem konkursi korraldaja põhjendas, miks meid ei hinnatud kui võistlejaid –  nad ei saanud ju kõike kolme auhinnalist kohta meile anda. Järgmiseks aastaks olidki Aegviidu kooli õpilased oma vestmisoskuselt meile juba tugevad konkurendid.

Jutustamise traditsiooni jätkamiseks Väike-Maarja gümnaasiumis hakkas aastatel 2011.- 13.  tolleaegne eesti keele õpetaja Ülle Lääne korraldama võistlusi muinasjutuhommiku nime all.

Lisaks tuntud muinasjuttudele esitati ka omaloomingut.

Kui varasematel aastatel osalesin pajatamisel žürii liikmena või aitasin õpilastel jutuvestmiseks valmistuda, siis kahel viimasel aastal (2014-15) võtsin rahvajuttude pajatamise konkursi eestvedamise enda kanda. Ikka selleks, et jutuvestmise traditsioon enam ei katkeks.

2014. aasta märtsis toimunud pajatamisel pidasime väikest juubelit – oli möödunud 15 aastat rahvajuttude jutustamise tava ellukutsumisest Väike-Maarja Gümnaasiumis.

Võistlejaid oli 34. Lisaks meie koolile Simuna ja Aegviidu  ning Kiltsi põhikooli õpilased.

Selle aasta märtsis toimunud võistlusel osalesid ainult meie valla –  Väike-Maarja, Simuna ja Kiltsi  koolide õpilased, kokku 20 jutustajat.

Seekord lähtusime kolmest tähtpäevast. Nendeks olid Jacob Grimmi 230, Hans Christian Anderseni 210. sünniaastapäev ning raamatujuubel – 155 aastat tagasi ilmus Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsed jutud ja vanad laulud I“ osa . Lood valitigi nimetatud  autoritelt.

Kui joonistada, maalida, pilli mängida või laulda võid sa ka iseendale, siis jutustamiseks on vaja kuulajat….

Pajatamisel hinnatakse esinemise loomulikkust, oma hääle valitsemise oskust ning kõne selgust,   võimet kuulajatega sidet luua ja jutustatud loo terviklikkust. Vähetähtis ei ole ka etteantud ajalimiidist kinni pidamine.

Kui teha õpilasele ettepanek osaleda lugude pajatamise konkursil, tuleb kohe kiirelt vastus – ma ei oska jutustada.

Tundub, et luuletusi lugeda ja peast proosateksti esitada on  lihtsam kui lugusid rääkida.

Tihti toimubki  peastlugemine, mitte jutustamine. Sellest saab kohe aru, kui jutujärg läheb õige väljendi ununemisel sassi.  Ei osata oma sõnadega edasi minna.

Mõned püüavad väga kaunilt ja ilukõneliselt jutustada,  mõni aga vastupidi, omapoisilikult ja väga kõnekeelselt. Mõnikord see sobibki, teinekord mitte, kõik oleneb loost.

Jutustama peaks rahulikult ja väheseid žeste kasutades, mitte üledramatiseerides.

Lugude jutustamine on ennekõike suhtlemine, mitte pelgalt esinemine.

See on üks eneseväljenduse viise. Tuleb osata leida just see lugu, mis sinuga sobib, millist on rõõm jutustada. Tuleb osata oma mõtteid ja tundeid sõnadesse panna.

Head jutustamisoskust on läbi aegade hinnatud.

Aga see oskus ei tule ilma suure töö ja harjutamiseta. Tuleb meelde üks eriti töökas 5. klassi tüdruk, keda juhendasin  jutustamiskonkursiks valmistumisel. Lugu valitud ja suupäraseks kohendatud, hakkas ta lihvima esinemist. Nii käis ta 2 kuud pea iga päev raamatukogus sooviga, et ma kuulaksin ta jutustamist. Aga tulemus ei jäänud ka tulemata. Meie kooli konkursil tuli ta nooremas vanuseastmes võitjaks. Samal aastal olime kutsutud ka külalisvõistlejaks Aegviidu kooli. Sealne võit oli eriti magus – vanuserühmas, mis seekord oli 5.-9. Klass, tuli see 5. klassi tüdruk esikohale.

Kui sul on hea lugu ja head kuulajad, siis sa nagu jalutaksid läbi loo.

Käesolevast õppeaastast on rahvajuttude pajatamine sisse kirjutatud ka meie kooli ainekavasse.

Üks unistus on mul ka. Et ühel aastal pajataksid õpilased oma pere pärimuslugusid – oma vanaemade-vanaisade, tädide-onude või  emade-isade poolt jutustatud lugusid.

Raamatu „Unenäorong“ autor  Andry  Ervald, kes pidas end ennekõike jutuvestjaks, on öelnud nii:

„Me elame ajas, kus kõik on nii õhkõrn. Kus suured tornid kukuvad, kus tähtsad mehed langevad, kus internet võib igal suvalisel hetkel kinni joosta, rong kraavi minna, raamatud ära põleda. Aga jutuvestmine jääb.”

Jutustamine julgustab jutustajat meis enestes.

23.-27. november 2015 Väike-Maarja gümnaasiumis ja õppekeskuses

VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI JA ÕPPEKESKUSE JUHTKONNA INFOLEHT  20. november 2015

ESMASPÄEVAL, 23. novembril

• Kell 7.35 algklasside maja õpetajate infominutid.
• Kell 8.05  õppekeskuse õpetajate infominutid.
• Kell 10.35 gümnaasiumi õpetajate infominutid.
• 3. klassid õppepäeval Sagadi Looduskeskuses.
• Kell 15.30 kohtumine Marju Metsmaniga. Osalevad Indrek Lillemägi, Heili Nõgene, Edgar Tammus, Anna Vaimel, Kristi Põdra, Ly Ipsberg.
• Üleriigiline kodanikupäeva veebipõhine viktoriin 23.11.–04.12. Osalevad  5.–12. klass + õppekeskus.

TEISIPÄEVAL, 24. novembril

• Õppekeskuse õpilastel õppekäik Tartu.
• Kell 13.00 õppekeskuse saalis Saksamaal praktikal olnud õpilaste praktikaaruande kaitsmine.

KOLMAPÄEVAL, 25. novembril

• Algklasside majas kirjanduslik kadrikarneval.
• Kell 12.00 õppekeskuse saalis 7.–9. klass ja kell 13.00 10.–12.klass + õppekeskus loengul „Vali elu“.
• Kell 11.15 sõidab 6.–7. klassi võistkond Rakveresse Keskkonnaviktoriinile.
• Marje Eelmaa HTM välishindamise konverentsil Tartus.

NELJAPÄEVAL, 26. novembril

• 3.–4. tund  6. klassidele projekti „Kaitse end ja aita teist“ raames Päästeameti loeng.
• 2.–4. tund  ruumis 302 KODANIKUPÄEVALE pühendatud esseede/luuletuste kirjutamine. 5.–12. klassi osalejate nimekiri stendil.
• Kell 12.00 õppekeskuse saalis 9.–12.klassi õpilastele DIREKTORITUND.
• Kell 14.30 kooli nõukogu koosolek.

REEDEL, 27. novembril

• Kell 10.00 seltsimajas „Muusikatund ansambliga Kvintessents“. Osalevad 4.–12.klass.
• Kell 12.00 ruumis 302 10.–12.klassil kohtumine Kalle Laaneti ja Eerik-Niiles Krossiga.
• Marje Eelmaa ja Anneli Kütt PRÕM teabepäeval Tallinnas.

EELINFO:

• E, 30. nov Advendihommik kell 8.00 algklasside majas, kell 8.45 5.–12.klass ja kell 9.40 õppekeskuses
• 30.11.–4.12. matemaatikanädal algkoolis.
• 30.11.–04.12. õppekeskuse saalis näitus „Hoia, mida armastad“.
• 30.11. kell 14.45 ja 02.12. kell 14.00 gümnaasiumi peamaja õpetajatele õppekava seminar. Kokkuvõte I etapist. Kõigil rühmadel teha 5-minutiline ettekanne tehtust.
• T, 1. dets tutvuvad koolidega külalised välismaalt.
• 3. dets ja 10. dets õppekeskuses avatud jõulukohvik.

Õpilased valisid Edgar Tammuse kõige sõbralikumaks õpetajaks

Eesti Õpilasesinduste Liit kutsus oma liikmeid üles tunnustama õpilassõbralikke õpetajaid ning esitama neid üleriigilisele konkursile. Väike-Maarja Gümnaasiumi õpilasesindus valis kõige õpilassõbralikumaks õpetajaks Edgar Tammuse.

Õpilasesindus põhjendab tema õpilassõbralikemaks õpetajaks valimist nii:

„Ta asus tööle meie koolis sellel õppeaastal ajaloo, avaliku esinemise ning uurimistööde aluste õpetajana, kuid juba on jätnud ta õpilastesse oma iseloomu ning tööga positiivse jälje. Õpetaja Edgar on oma senini tehtud tööga suutnud muuta meie koolielu rõõmsamaks. Tal on tagataskust võtta alati muhedad naljad ning tema tunnid mööduvad lausa linnulennul. Õpetaja Edgar on ka klassijuhataja 5. klassile, tema klass saab alati kindel olla, et neil on õpetaja, kes nende eest seisab ja neid aitab. Kõrvalt vaadates on imetlusväärne, et ta suudab õpilastes välja tuua just nende parimad omadused. Ta on õpilastele nii sõber kui ka õpetaja. Just tema tuleb kõigile alati vastu ning suudab koolitunnid lõbusaks ja huvitavaks muuta. Edgar on õpetaja, keda õpilased tahavad hoida ja keda väärtustatakse. Kui me oleme hädas, ei pööra ta kunagi selga, vaid aitab alati. Juba see teeb ta eriliseks, et tal on oskus saada nii lühikese aja jooksul õpilaste sõbraks. Teistest õpetajatest erineb ta just selle poolest, et oskab mõelda väljaspool kaste ja teha koolitunnid huvitavamaks. Edgarist kandub alati positiivsust, näiteks kui me oleme esimeses tunnis väga väsinud, lähme enda “üles äratamiseks” temaga koos õue “Põdra maja” laulma. Tal on põnevad ettepanekud, kuidas tundi muuta omapärasemaks ning ka lõbusamaks. Ajaloo tunnis vaatame huvitavaid videosid, mis aitavad sellesse teemasse paremini süveneda ja teemat enda jaoks kinnistada. Me arutleme, teeme rühmatöid, otsime arvutist informatsiooni ning just selline õppimisviis arendab meid minu meelest kõige rohkem. Ta viib õpilasi Väike-Maarja muuseumi tutvuma ka kohaliku ajalooga, mis rikastab õpilaste silmaringi. Just tema on aasta õpilassõbraliku õpetaja tiitli vääriline!“

Palju õnne, õpetaja Edgar Tammus!