Soovime 2018. aastaks…

Soovime 2018. aastaks …

Head uut aastat! Videost näed, mida soovivad 2018. aastaks meie õpilased.

Posted by Väike-Maarja Gümnaasium on 1. jaanuar 2018. a.

Soovime 2018. aastaks… vol 2

Veel mõned head soovid uueks aastaks meie õpilastelt – vaata siit.

Posted by Väike-Maarja Gümnaasium on 2. jaanuar 2018. a.

Jõulueelne nädal Väike-Maarja Gümnaasiumis

Nädal algas VMG jõulukontserditega. 18. detsembri hommikul kell 12.00 toimus õpilaste jõulukontsert ning kell 18.00 said tulla seda nautima kõik, kes soovisid. Esinesid erinevatest vanuseastmetest noored plokkflöötide, ukulelede, kellukeste ja muude instrumentidega. Sai kuulda ilusaid jõululaule ning paar draamaringi olid selleks puhuks valmistanud ette ka näidendid.

Kuna peagi on saabumas jõulud, siis otsustas VMG õpilasesindus jõulumeeleolu tekitamiseks käima panna kooliraadio. Raadio mängis kolmel päeval (teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval). Jõululaulud tekitasid õpilastes rohkem jõulutunnet.

Kolmapäeval kell 13.00 algas 4A – 8. klassi jõulupidu. Nagu igal aastal, nii ka tänavu, korraldasid pidu 8. klassi õpilased. Peamised korraldajad olid Madli Matvejev, Anete Tomingas, Laura Aas ja Diana Hamidžanova 8.b klassist. Iga klass pidi sellel aastal ette valmistama ühe näidendi teemal “Tuleviku jõulud”. Loomulikult sai seal süüa ning mängida erinevaid mänge. Teiste seas mängiti näiteks kuldvillakut (loomulikult jõulude teemal) ja laulumängu “Mul on üks tore tädi”. Tagasiside oli väga erinev.  Noorematele klassidele selline pidu meeldis. Suuremad tundsid, et see oli liiga lapsemeelne ja igav. Loomulikult käis kohal ka jõuluvana ning jagas lastele kommipakke. Korraldajad olid peale pidu õnnelikud, sest kõik tuli planeeritult välja ning igaüks oli aktiivne. Üldjoontes oli jõulupidu tegus ja vahva.

Reedel, 22. detsembril oli meie selle poolaasta viimane koolipäev. Kella 8.00-ks kogunesime Väike-Maarja Gümnaasiumi fuajeesse, kus toimus kogunemine. Anti üle erinevaid auhindu ja tänati nii õpilasi kui ka õpetajaid. Poole üheksa aeg liikusime erinevatesse töötubadesse. Neid oli kokku 14.

Üheks töötoaks oli näiteks ÕE heategevus. Sellesse töötuppa kuulusid kõik VMG Õpilasesinduse liikmed. Me jagasime helkureid ja kogusime annetusi. Seal oli väga tore, kuna aega sai veeta koos koolikaaslastega ning saime üksteist paremini tundma õppida. Töötuba arendas ka suhtlemisoskust ja julgust.

Teine töötuba oli selline, kus tegime päkapikke, määrasime puid ning vaatlesime mikroskoobi all erinevaid oksi. Töötoa viisid läbi Ivi Vainjärv ja Merles Laanemägi.

Kolmandas töötoas tegime küünlaid. Need said väga ilusad ning lõhnasid hästi. Tegevust oli küllaga, kõigil oli huvitav ning õppisime palju uut. Eestvedajateks olid Tauno Tihti ja Tauno Ojasaar.  

Kui töötoad lõppesid, ootas meie kooliperet ees pidulik lõuna. Enne lõunatamist loositi välja 7 inimest, kes said omale koju kaasa piparkoogimaja. Piparkoogimajad olid valminud samuti ühe töötoa raames. Jõuluroog söödud, oli aeg hakata seadma samme kiriku poole. Jõulujumalateenistus on meie kooli üks paljudest iga-aastastest traditsioonidest. Pärast kirikut oligi aeg soovida klassi- ja koolikaaslasetele imelisi pühi. Kui soovid soovitud, oli aeg minna taas vaheajale.

Viimane nädal Väike-Maarja Gümnaasiumis oli küll tegevusterohke, kuid aega jäi ka õppimiseks.  

Soovime kõigile rahulikke jõule ja meeleolukat uut aastat!

 

9. klassi õpilased

Eliis Mätas

Emma Laansalu

Richard Lehtlaan

Õppepäev Tartus

4. detsembril külastasid 14 Väike-Maarja Gümnaasiumi ja 9 Simuna kooli õpilast MTÜ Võivere Tuuliku õppeprojekti raames ühiselt Tartu linna.

Päev algas Noora arhiivi külastusega.

 

 

 

 

 

 

 

Noora ehk Nooruse tänaval asuv rahvusarhiiv. Foto: Liina Bork

Giid Liisi tutvustas meile erinevaid hoidlaid, tööruume ja uurimissaale. Hoone oli üllatavalt kaasaegne ja värviline. Värvid aitavad töötajatel ja külalistel majas paremini orienteeruda.Värvilised hoidlaruumid. Foto: Kristi Põdra

Et inimesed ei unustaks, kuidas arhiivid ajaga muutuvad, on tehtud eraldi ruum, kus saab tutvuda arhiivi ajalooga. Sinna on toodud põnevamad dokumentide säilitamisega seotud eksponaadid vanadest hoidlatest (näiteks riiulid, stanged kaartide riputamiseks jms).

Meenutused vanadest arhiiviruumidest. Foto: Kristi Põdra

Hoidlates oli meil võimalus oma silmaga näha ja katsuda sajanditevanuseid arhivaale. Saime teada, et Rahvusarhiivi erinevates kogudes on umbes 8,8 miljonit arhivaali ning kõige vanem on aastast 1240.

Giid viis meid arhiivi tööruumidesse, kus ta selgitas, kuidas vanu dokumente ja raamatuid taastatakse ja digiteeritakse. Meil õnnestus näha, kuidas digiteeriti suures mõõdus kaarti. Digiteeritud on hetkel umbes 2% säilikutest.

Ekskursioonile järgnes uurijatund Janet Laidlaga. Ta on eesti ajaloolane ja Tartu tähetorni juhataja. Janet tutvustas meile rahvusarhiivi virtuaalse uurimissaali (VAU) võimalusi. Väikestes rühmades saime omal nahal kogeda uurija tööd. Janet oli meile arhiivist tellinud Simuna ja Väike-Maarja piirkonnaga seotud säilikuid. Leidsime infot meie kihelkonnakooli, rõugete panemise, võlgnike jms kohta.

Rühm dokumentide uurijaid. Foto: Kristi Põdra

Rahvusarhiivi külastus lõppes näituse “Keerdkäigud” vaatamisega. Näitus annab ülevaate Eesti riigi sünniloost aastatel 1917–1920, paralleelselt jutustatakse ka maailmas toimuvast. Näitusel pöörasime tähelepanu näituse tehnilisele ja visuaalsele teostusele. Näituse teostajaks on loovagentuur Pult, kellega saavad huvilised õpilased MTÜ Võivere Tuuliku projekti raames edaspidi koostööd teha. Näitus meeldis meile, sest see erines oluliselt nendest, mida me varem olime külastanud. Kõndisime mööda labürinti ja avasime kappe, mille uste taha olid peidetud dokumendid ja pildid, lisaks oli võimalik kuulata kõrvaklappide kaudu reaalsete inimeste mälestusi.

Põnev foto. Pildil on ainult mehed. Foto: Sirli Treffner

Pärast lõunapausi Tartu Ülikooli kohvikus jalutasime Toomemäele tähetorni. Giidiks oli meile Tartu Tähetorni juhataja Janet. Ta tutvustas meile tähetorni ja rääkis Struve kaarest. Struve kaar, pikkusega 2820 km, ulatub Põhja-Jäämere äärest Musta mereni. See on teema, millest meie piirkonna inimesed võiksid teada. Nimelt asub Väike-Maarja vallas Struve kaare eestimaistest kolmest punktist siin lausa kaks – Võiveres ja Simunas. Soovijad said pisut kätt proovida Struve kaare tikupusle kokkupanekul. Mõned trianglid saime isegi paika pandud! Julgemad meist käisid nautimas ka Tartu tähetorni vaateplatvormilt vaadet linnale.

Struve kaare tikupusle. Foto: Liina Bork

Tähetorni ekskursioon lõppes töötoaga hoone keldrikorrusel, kus meisterdasime endale paberist, joogikõrrest ja metallseibist tööriista, mille abil saab 1-50 meetri raadiuses arvutada välja objekti kõrguse.

Kvadranti meisterdamas. Foto: Liina Bork

Kvadrandi meisterdamine. Foto: Kristi Põdra

Meie õppepäev Tartus oli toredaks vahelduseks tavapärasele koolipäevale. Arhiiviga tutvudes saime ideid ja praktilist infot uurimistöö teostamiseks. Pärast tähetorni külastust mõistame paremini, mis on Struve kaar ja miks turistid üle maailma Võivere tuuleveskit külastamas käivad. Boonusena on meil nüüd olemas ka isiklik kvadrant esemete kõrguste määramiseks. Aitäh teile, Kristi Põdra, Liina Bork ja Liivika Harjo, toreda õppepäeva eest Tartus!

 

Väike-Maarja Gümnaasiumi 10. klass

18.-31. detsember 2017 Väike-Maarja gümnaasiumis ja õppekeskuses

Infoleht on kodulehel foto kujul. Pildi suuremalt nägemiseks klõpsa fotol/infolehel.

Raamatukogus saab 18. detsembrini tutvuda Ene Krünbergi hobidega

Kolmapäeval, 6. detsembril kogunes raamatukogusse seltskond õpetajaid ja õpilasi, et avada järjekordne näitus „Minu hobid“.

Sel korral tutvustas oma meelistegevusi majandusjuhataja Ene Krünberg. Tema hobidest palju ei teatud ja seetõttu oli nii mõnegi külastaja üllatus suur ­- nii vahvad asjad. Asjade all mõeldi keraamilisi nõusid: vaase, kausse, vaagnaid, ja Ene hobina nende valmistamist. Suurt huvi tunti erilise võitoosi vastu ja uuriti, kas ta seda ka tellimustööna teeks. Jõulud ju lähenemas!

Majandusjuhataja Ene hobiks on veel reisimine. Rännutee on viinud teda 23 riiki. Järgmise aasta reisisiht ei ole küll veel otsustatud, aga lemmikpaikadeks peab ta põhjapoolsemaid maid.

Kolmandaks Ene hobiks on massaaži tegemine, mida ta on õppinud ja seda tööd peab ta ka oma hobiks.

Näitust Ene Krünbergi hobidest saab uudistada 16. detsembrini.

Kohtumiseni raamatukogus!

Karin Kiik

Kooliraamatukogu juhataja

Lõpuaktused 2025




2024/25 õppeaastat läbiv teema
"Tehnoloogia ja innovatsioon"

Otseviited

HITSA_logo_EST                

Aadress: Pikk 1, 46202 Väike-Maarja, Lääne-Virumaa | Tel: +372 327 0910 (peamaja) | E-post: info@vmg.v-maarja.ee