Väike-Maarja Gümnaasiumis tähistatakse 23. veebruaril Eesti Vabariigi 100ndat sünnipäeva ning vaheaja algust
Väike-Maarja algkoolis algab päev ühe tunniga, Väike-Maarja Gümnaasiumis on hommikul 3 tundi. Pärast tavapäraseid koolitunde algavad aktused.
Algkooli saalis algab aktus kell 9.00. Sinna aktusele lähevad kõik 1.-4B.klassi õpilased. Loomulikult kõneleb aktusel kooli direktor Marje Eelmaa ning esinevad erinevad Väike-Maarja Gümnaasiumi õpilased, näiteks rahvatantsijad ja mudilaskoor.
Kella 10.30-ks lähevad 4A.-12.klassi õpilased Väike-Maarja Seltsimajja. Marje Eelmaa peab kõne ka suurematele õpilastele. Seekordsel aktusel esinevad samuti paljud VMG õpilased nii rahvatantsu kui ka laulukooriga. Kuna on ikkagi Eesti Vabariigi sünnipäevanädal, siis üritavad esinejad edastada eestimeelset emotsiooni, kandes enamjaolt sini-must-valget riietust. Aktusel antakse kätte parimatele kodanikupäeva esseede kirjutajatele auhinnad ning tunnustatakse ka kodanikupäeva viktoriinil osalejaid. Pärast aktust on väike tordisöömine.
Kella 12.00-ks kogunetakse Vabadussõjas langenute mälestussamba juurde. Traditsiooniliselt kõnnivad õpilased sinna 10.klassi järel, kellel on seljas sõjaväelaste vormiriietus. Nemad jäävad ka Vabadussamba juures valvesse. Vabadussamba juures toimub umbes 20 minutiline aktus vabadussõjalaste mälestamiseks. Sealt võtavad osa 1.-12.klass. Samuti on kohal vallavanem Indrek Kesküla.
12.20 väljuvad õpilasliinid Väike-Maarja kiriku juurest. Õpilastel ongi alanud suusavaheaeg, mis kestab 26. veebruarist 4.märtsini!
Eliis Mätas
9. klass
Kohtumine Lauri Vahtrega
Kolmapäeval, 21. veebruaril kogunesid Väike-Maarja muuseumi koolituppa 9.-12. klassi noored, et kohtuda ajaloolase Lauri Vahtrega. Lauri Vahtre pani kaasa mõtisklema, kes või mis on eestlane ja kuidas me oma riigi saime.
Gümnaasium ja muuseum rändasid “Manifestiga Eestimaa rahvale”aastasse 1918
7. veebruaril kell 10 toimus Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi eestvedamisel üle Eesti ajarännak aastasse 1918, mil teadmine riiklikust iseseisvusest erinevates Eestimaa paikades inimesteni jõudis. Tegemist on umbes 8200 inimese ühise kingitusega Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks 52 koolist ning muuseumist. Väike-Maarja Gümnaasium ja Väike-Maarja Muuseum viisid läbi väikse ajarännaku muuseumi koolitoas. Abiturient Kevin Tobreluts kandis ette iseseisvusmanifesti, ühiselt lauldi Eesti hümni. Ajalooõpetaja Kristi Põdra andis ülevaate, kuidas iseseisvust Eesti eri paigus välja kuulutati ja muuseumi juhataja Marju Metsman tutvustas ajaränduritele muuseumi kõige uuemat eksponaati – Avispea koguduse poolt EV100 puhul muuseumile kingitud ennesõjaaegset Eesti lippu. Ajarännakul osalenud jäädvustati ühispildile.
Vaata klippi iseseisvusmanifesti ettelugemisest SIIT.
Meie gümnaasiuminoored võtsid vastu väljakutse “Eesti tantsib”
“Eesti tantsib” projekt jätkab Soome 100.aastapäeva tähistamiseks ellu kutsutud kampaaniat “Koko Suomi tanssii”. “Et Eesti tähistab ka oma 100. sünnipäeva, siis otsustasid Soome poolsed korraldajad, eesotsas projektijuht Riitta Aittokallioga mõtte eestlastele edasi kinkida.
Mõte on kutsuda kogu Eesti tantsima ja teha sel kombel vabariigile kingitus.
Meie gümnaasiuminoored on väljakutse vastu võtnud. Valikaine tunnis sai igaüks valida viie tantsu hulgast endale sobiva. Kõigepealt õpitakse tants selgeks rühmas ja seejärel õpetatakse ka teistele. Seejärel salvestame videod ning siis kutsume juba kõiki oma tuttavaid ka kaasa tantsima.
Kampaaniat “Eesti tantsib” korraldavad Koolitants, Eesti Rahvusringhääling koos Eesti Tantsuagentuuri ja Riigikantselei EV100 korraldustoimkonnaga. Tantsida võib kõikjal: kodus, kontoris, ametiasutustes, looduses, kus iganes ennast mugavalt ja hästi tunnete. Osalema oodatakse absoluutselt kõiki – lapsi, sõpruskondi, töökollektiive, asutusi, üksikisikuid. Kõigi viie tantsu saateks kõlav muusika pärineb Raadio 2 eestvedamisel kokku pandud Saja Aasta Hiti tabelist. Veebilehel err.ee/eestitantsib on väljas viis spetsiaalselt “Eesti tantsib” kampaania tarbeks loodud originaaltantsu videot koos õpetustega. Valida saab eesti tantsu, kaasaegse tantsu, balleti, showtantsu ja tänavatantsu vahel. Tunnustatud koreograafid on teinud tantsud nii, et igaüks saaks hakkama.
Valiktunni raames oli meil võimalus ühe tantsu loojaga lähemalt tuttavaks saada ja 6. veebruaril käis meil külalistundi andmas eesti tantsu autor koreograaf Liisa Laine. Tund algas kerge soojendusega ja sujus mõnusas õhkkonnas. Noored olid tublid ja pälvisid Liisalt tunnustuse. Väike-Maarjas sündinud koreograaf imetles ja kiitis ka meie sportimisvõimalusi ning vastas tunni lõpus noorte küsimustele.
Liisa Laine endast:
“1.Tantsuharidustee: olulisemad õppimisvõimalused, kogemused…
Alustasin oma tantsuteed 6-aastaselt. Käinud olen nii Rahvatantsuansamblis ,,Sõleke”, tänavatantsu stuudiotes ,,Stuudio One” ja ,,D’lux” ning Tantsuakadeemias. Tantsimisega tõsisemalt hakkasin tegelema, kui 2006. aastal astusin sisse Eesti Tantsuagentuuri Tantsukooli tantsijakoolituse kursusele ning peale tantsukõrghariduse omandamist pakuti mulle selles koolis juba õpetaja ametit. 2010 aastal õppisin Rootsis Stockholmi Balleti Akadeemias Streetlinjen kursusel, 2011 alustasin oma õpinguid Tallinna Ülikoolis koreograafia osakonnas, mille lõpetasin aastal 2015. Noorte ja laste õpetaja olen olnud aastast 2009 Eesti Tantsuagentuuris ning lisaks vedanud show- ja varietee truppe ,,Twister” ning ,,Le Royal”. Aastal 2014 asusin õpetama Tantsuansamblis ,,Tuisuline” ja tantsustuudios ,,Tantsugeen”. Tantsijana olen tegev Tantsuteatris ,,Tee Kuubis”, Rahvusooper Estonia etenduses ,,Prints ja Kerjus” (lisaks ka trupijuht), ,,Utopia Entertainment” ning Liis Lemsalu taustatantsijana. /…/
2.Sinu jaoks olulised mõjutajad, eeskujud, õpetajad …
Peamiselt mõjutab mind käesoleva hetke keskkond, kus viibin: õpetajad, projektid, kaaslased. Kindlasti tantsijana kõige inspireerivam oli aasta Rootsis, kus sain õppida nii paljude erinevate, mitmekülgsete ning rahvusvaheliselt tunnustatud koreograafide käe all. Head mälestused ja elamused olen saanud erinevatelt festivalidelt näiteks ,,Dance and the Child International Conference’’ Jamaical, kus osalesin tantsijana. Samuti SWOP festival Roskildes, kus mul oli võimalus näha mitmeid rahvusvahelisi lavastusi. Kindlasti viimane kõige suurem motivatsiooni hetk oli osalemine USA’s LA ,,Millenium Dance Complex’’ hip-hop ja contemporary jazz meistriklassides./…/” Info: Eesti Tantsuagentuur /tantsuagentuur.ee
Egne Liivalaid
Rahvatantsu õpetaja
Mis iseloomustas möödunud nädalat Väike-Maarja gümnaasiumis?
Selle nädala (22.-26.01) teemaks olid kaunid kunstid, kus toimusid üritused nii esmaspäeval, teisipäeval kui ka kolmapäeval. Klassid võtsid omavahel mõõtu nii joonistamises ja viktoriinis kui ka teatevõistluses, mille teemaks oli loomulikult kunst. Neljapäeval oli vene keele päev, mille auks toimus viienda tunni ajal venekeelne kontsert, kus esinesid 6.-12. klassi õpilased. Neljapäeval toimus 4.-8. klassi ööbimine, kus toimus klassidevaheline võrkpalliturniir, vaadati filme ja mindi väga hilja magama. Reedel käisid 9.-12. klassi õpilased eesti keele olümpiaadil ja laupäeval käis keemia olümpiaadil 9.klassi õpilane.
Aleksander Kopso
9. klass
Otseviited
