Tähistame üheskoos kaisukaru Teddy 115. sünnipäeva
- oktoober on rahvusvaheline kaisukarupäev. Selle traditsiooni algatas heategevusorganisatsioon Kogu Maailma Head Karud, mis ühendab karusõpru üle terve maailma.
Päeva eesmärgiks on mängukarude kaudu jagada häid emotsioone neile, kes vajavad hellust ja turvatunnet. Seda pehmekarvalist mänguasja peavad oma suureks sõbraks nii lapsed kui ka täiskasvanud.
Kui sinulgi on kodus mängukaru, siis võta ta esmaspäeval, 30. oktoobril kooli kaasa ja too mõmmik kooliraamatukogusse. Tähistame üheskoos kuulsa kaisukaru sünnipäeva.
Kuidas ta sündis ja endale nime leidis, saad lugeda siit:
http://taheke.delfi.ee/taheke/ohhoohuvitav/kuulsa-karu-sunnipaev?id=65153366
Kohtumiseni raamatukogus!
Karin Kiik
Kooliraamatukogu juhataja
4.a klass on rõõmsalt ja võidukalt uut kooliaastat alustanud
4.a klass loodusteemalise konkursi tunnustamisel Tallinna Ülikoolis
Väike-Maarja gümnaasiumi 4.a klass osales Lääne-Viru arenduskeskuse loovtööde võistlusel “Mina, ettevõtja/firmajuht, aastal 2037“ ning saavutas oma videoga nooremas vanuserühmas esikoha. Videos oli keskseks tegelaseks 2037. a ettevõtja, kes tõdes, et aegajalt tuleks tehnika kõrvale jätta ja kõige olulisemad on inimsuhted. Auhinnaks on õpilastele sõit Tartusse, Ettevõtluskülla, kus nad saavad mängida perekonna majandamist, ettevõtlust ning rahatarkust õpetavat rollimängu Ettevõtlik pere. Ettevõtlus-teemalise video koostamisel oli õpilaste juhendajaks nende klassijuhataja Helina Lükk ja õpetaja Kristi Põdra.
Vaheajal koos klassiga Tallinna Ülikooli vastuvõtule kutsutud 4.a klassile anti üllatusena üle teinegi võit– esikoht loodusteemaliselt filmikonkursilt “Loodus tuleb linna”. Video sisuks oli, et tuues looduse inimestele lähemale, on inimene terve ja õnnelik. Iga laps sai väärika auhinna Euronicsilt. Loodusteemalise video loomisel juhendas õpilasi klassijuhataja Helina Lükk.
Projektipäev juhtis koolipere värvikalt sügisvaheaega
Nagu Väike-Maarja gümnaasiumis traditsiooniks on saanud, kuulus vaheaja-eelne päev projektõppele.
Gümnaasiumi peamaja klassid jaotati klassideüleselt 16-sse töötuppa. Arhitektuuri töötuba käis MTÜ Kotli Majaga “Terava pliiatsi” projekti raames Narvas, et saada teadmisi ja kogemusi maketi valmistamiseks ning avardada silmaringi ümbritseva ruumi osas. Erinevate linnakeskkondade jahil põigati ka Narva-Jõesuusse ja Sillamäele. MTÜ Kotli Maja projekti “Terav pliiats” raames toimusid ka kevadised arhitektuuri õpitoad nii VMG algklassidel kui ka gümnaasiumimajas ja arhitektuurikooli õpituba Laste Vabariigis Väike- Maarjas. Projekti rahastab rahandusministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest ja Väike-Maarja vald.
Nagu mitmed teisedki projektipäeva töötoad, oli Narva õppekäigu näol tegemist kevadise kooli projektipäeva „Terav pliiats 2017“ jätkuga. Projektipäev kulges lisaks Narvale värvikalt koolimajas, Väike-Maarjas, Rakveres ja Laagriski.
Õpetaja Eda suunas õpilased meie kooli nurki ja nurgataguseid pildistama ning nende järgi valmisid hiljem tušijoonised. Ka õpetajate Ly ja Merle töötoas püüdsid õpilased fotodele kooli ja kodukandi erinevaid tahkusid, lähtudes saabuvast Eesti Vabariigi sajandast ning meie kooli 145. sünnipäevast.
Muuseumijuhataja Marju ja õpetaja Kristi juhendasid õpilasi muuseumis, kus töötati läbi dokumente ja pilte, et koguda ideid filmi stsenaariumi koostamiseks riikliku iseseisvuse väljakuulutamisest 100 aastat tagasi just Väike-Maarjas.
Kairi Jaaksaar MTÜ-st Averus viis läbi praktilise bioloogia õpitoa 9.-12. klassi õpilastele, kes soovisid end selles valdkonnas arendada või tulevikus bioloogiat edasi õppima minna.
Osad õpilased suunasid oma energia aga õpetajate Ivi, Helina ja Tuuli kaasabil kooli jõulupidude planeerimisele. Ka 5. klass oli mõtetega tulevikus, valmistudes õpetajate Liina ja Reelika abil robot Edisoniga rahvusvahelisel robootikasündmusel Robotex võistlemiseks Tallinnas.
Õpetajad Heli ja Tauno jätkasid oma töötoas koos õpilastega kevadel alustatud filmiga Väike-Maarja gümnaasiumist. Õpetaja Riina töötoas pandi loovus tööle ja kirjutati Väike-Maarjast. Tehnoloogiaõpetuse klassis valmisid õpetaja Aivo juhendamisel Väike-Maarja logoga puidust küünlaalused, õpetaja Eve juhendas aga sinimustvalgete vahvate dekoratsioonide valmistamist.
Kooli meditsiiniõe Timo juhtimisel pandi kokku kooli tervisemeeskond, kuhu kuulub peamaja õpilasi igast klassist ning nemad hakkavad ka edaspidi ühiselt kooli terviseteemasid arutama. Projektipäeva raames külastas tervisemeeskond Rakvere haiglat, kus neil oli võimalus näha erakorralise meditsiini, sise-, kirurgia- ja intensiivravi osakonda ning sünnitus- ja abordituba.
Koos direktor Marjega oli neljandikest üheksandikeni igast klassist ühel õpilasel põnev võimalus külastada vahetusõpilasena Laagri kooli ning osaleda sealsetes tundides.
Meie vilistlane Hannamari ning haridus- ja teadusministeeriumist Triin viisid 4. ja 7. klassiga läbi meeskonnamänge ning sotsiomeetrilise testi, mille tulemusena saab tulevikus mõlemas klassis koostööd paremini korraldada.
Kui erilise koolipäeva emotsioonid ja töötubadest saadud kogemused said kogu kooliperega jagatud, oligi aeg värvilisele sügisele ja vaheajale vastu minna.
Algklasside ööbimine pillide ja tähistaevaga
Neljapäeval oli meil koolis ööbimine. Kõigepealt me läksime džembesid mängima õpetaja Ly Ipsbergi juurde söögisaali. Mulle meeldib see džembe. Teiseks asjaks läksime me kirikusse organist Ago Tinti kuulama. Orel saab umbes 170-aastaseks ja sellel on umbes 500 vilet. See oli põnev. Kolmandaks me läksime õpetaja Aivo Urbase juurde kõlakasti meisterdama. Seal oli vaja akutrelli, naelapüssi ja taldlihvijat. Neljandaks kuulasime saalis Lembit Kopsot. Ta oskab mängida kitarri, flööti, viiulit, klaverit ja trompetit. Üks pill oli veel kaasas, mida ta mängis, aga selle nime ma ei mäleta, sest see oli nii raske. Pärast kogunesime saali, sest kogu kooli ühisorkester esines meile. Hiljem pani õpetaja Egne muusika mängima ja me kõik saime tantsida. Pärast läksime pesema ja meie klass jäi veel filme vaatama. Vaatasime ühe täispika filmi ja pool veel teisest ning jäime umbes pool kolm magama.
Mulle meeldis sellest korrast kõige rohkem džembet mängida. Ma loodan, et järgmine ööbimine tuleb sama äge.
Lily-Riin Parv, 3.a klass
Ööbimisest kirjutavad 3.a klassi lapsed veel:
Mari-Liis: „Mulle meeldis tantsida ja see, kui lahe oli öötaevas, kui me kirikusse läksime. Orelit oli ka väga huvitav kuulata.“
Kaspar: „Vaatasime klassis „Hotell Transilvaaniat“ ja kui hommikul ärkasime, oli diskost hääl ära. Järgmine kord võiks olla teemaks tehnika või teadus. Kokkuvõttes jäin rahule.“
Madis: „Mulle meeldis tegelikult kõik, aga kõige lahedam oli vist kõlakastide ehitamine. Ma tahaksin, et ööbimine oleks järgmisel aastal ka.“
2.a klassi õpilased arvavad nii:
Thristo: „Meeldis, et onu Lembit tutvustas nii palju erinevaid pille. Kirikus sain ise orelil pala esitada. Me mängisime saalis trumme ja meisterdasime õpetaja Evega ise ühe rütmipilli. Õhtul tantsisime ja vaatasime filmi „Sing“.“
Marit: „Sain mängida teistele orelit ja viiulit. Kõige huvitavam oli trummimängu õppimine ja teistega koos esinemine. Hommikul meeldis võimlemine.“
Kadi: „Ööbimine oli vahva. Mulle meeldis kirikust tulles näha taevas Suurt Vankrit ja Väikest Vankrit. Taevas oli nii selge. Meeldis ka väga disko.“
Neljanda klassi õpilased lugesid julgelt ja ilmekalt koolikaaslastele
Kuna lastekirjanik Leelo Tungal on sündinud suvel, otsustasime algkoolis tema 70ndat sünnipäeva tähistada sügisel ettelugemispäevaga. Ettelugemiseks valisin L. Tungla raamatu „Kristiina, see keskmine“.
4.b klassi õpilased Egle Vissak, Grete Kilk, Riko Robert Leiten, Hannele Nora Künnapuu, Astor Argos ja Eliise Joonas olid nõus käima klassides ette lugemas. Pärast tunde olid nad päris mitmel korral raamatukogus lugemist harjutamas. Ei saa ju võõra klassi ees niisama veerida või oma juttu ära vuristada.
Kõik ettelugejad said esitusega suurepäraselt hakkama ja pälvisid palju kiidusõnu ilmeka ja julge esituse eest.
Oli rõõm teiega koos töötada. Minu poolt kõigile suured tänud!
Algklasside raamatukoguhoidja Liidia
Üheksandikud kohtusid klassijuhatajatunnis Kaisaga
On ikka nii, et aeg-ajalt astub kooliraamatukogu uksest sisse mõni meie kooli endine õpilane. Sel õppeaastal on kohtumisrõõmu jagunud juba neljal korral.
Üheks minu külaliseks oli Kaisa Broberg. Ta jutustas mulle oma elust ja õpingutest pärast Väike-Maarja kooli nii põnevalt, et arvasin: seda lugu oleks tore kuulata ka meie õpilastel. Eriti ehk nendel, kes plaanivad pärast üheksanda klassi lõppu minna õppima ametikooli, nagu seda tegi Kaisa.
4. oktoobril oligi üheksandikel klassijuhataja tunnis külaliseks Kaisa Broberg. Ta rääkis oma kooliajast Väike-Maarjas, otsusest minna õppima Kuressaare Ametikooli, sealsetest õpingutest ja oma edasistest plaanidest. Kaisa peamine sõnum oli – põhikool, gümnaasium või ametikool – ükskõik milline on teie valik, ärge ainult käige koolis, vaid ka õppige seal.
Mis jäi Kaisa jutust meelde?
Mõned mõtted õpilastelt:
*ametikoolis pead samuti õppima, nagu ka gümnaasiumis
*tore oli kuulda, et Kaisal oli varakult oma tulevik planeeritud
*ärge magage tundides! No natuke ikka võib
*et elus hästi hakkama saada, selleks on vaja haridust
*oli huvitav ja pani mõtlema hariduse tähtsusest
Edastan klassile ka Kaisa-poolsed tänusõnad: te olid nii head kuulajad.
Kohtume raamatukogus!
Karin Kiik
Kooliraamatukogu juhataja
23. oktoober-3. november 2017 Väike-Maarja gümnaasiumis ja õppekeskuses
Infoleht on kodulehel foto kujul. Pildi suuremalt nägemiseks klõpsa fotol/infolehel.
Otseviited
