Meid külastasid Virumaa pärimusmuusikud
Väike-Maarja Gümnaasiumit külastasid 15. novembril pärimusmuusikud Taavet Niller, Tõnis Kirsipu ja Martin Müller. Kõiki kolme muusikut ühendab Virumaa pind, kus nad on sündinud ning loomulikult see, et kõik tegelevad muusikaga. Eesti Pärimusmuusika Keskuse eestvedamisel on korraldajatel kolmeaastane kogemus piirkondlike koolikontsertide läbiviimisel ning tagasiside õpilastelt ja muusikutelt on väga positiivne.
Algkoolimajas ja seltsimajas toimunud kontserdil mängisid esinejad erinevaid pillilugusid ja laulsid laule Virumaalt, mis on kas päritud esivanematelt või leitud Rahvakultuuri arhiivi varasalvest ning taaselustatud. Kontserdil räägiti ka mõne sõnaga vanadest kommetest, oma pillidest, pillimeestest ning seletati, millest muusikapalad räägivad. Kõik kokku tutvustas Virumaa muusikalist pärandit. Iga pillimees esitas oma instrumendil ka soolopala. Kontserdi käigus said kuulajad kaasa laulda ja rütmi hoida. Iga pala tervitati tugeva aplausiga ja viimane lugu tõmbas algkoolimajas lapsed kaasa tantsimagi.
TAAVET NILLER on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia muusika osakonnas jazzmuusika eriala, kus tema põhipilliks oli kontrabass ja basskitarr. Ta on end täiendanud vahetusaastal Göteborgi Muusika- ja Teatriakadeemia Maailmamuusika osakonnas. Tegutsev koosseisudes: Curly Strings, Gjangsta, Phosphorus trio, Machete. Kontrabassi ja basskitarri õpetaja Tartu Heino Elleri nimelises muusikakoolis ning Viljandi muusikakoolis.
TÕNIS KIRSIPU on esimene diplomeeritud pärimusmuusika löökpillimängija Eestis, kes on loonud unikaalse folktrummi komplekti ning omanäolise mängustiili. Tõnis on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusika erialal, hetkel õpib Eesti muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuris ning õpetab Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis pärimusmuusika löökpille. Tõnis on musitseerinud erinevates koosseisudes nagu Duo Malva ja Kirsipu, Phosphorus trio, Estonian Folk Orchestra, Ars Apta, VonKuusk jpm.
MARTIN MÜLLER on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning töötab Tapa Muusika- ja Kunstikoolis lõõtspilli õpetajana. Üksikpillimehena ja koos õpilastega on üles astutud paljudel kontsertidel.
Egne Liivalaid
Väljapanekute sari „Minu hobid“ sai avatud
Neljapäeval, 16. novembril kogunes kooli raamatukogusse seltskond õpilasi ja õpetajaid, et teada saada ja lähemalt uurida, millised on meie direktori meelistegevused vabal aja. Näha ja katsuda sai käsitöid: kampsuneid, jakke ja seelikuid. Piltidena olid tutvustatud tema koera- ja aiandushobi.
Marje Eelmaa pajatas iga oma harrastuse juurde väikese taustaloo – millal, miks ja kuidas mingi hobi tekkis. Meelishobiks peab ta tegelemist oma koertega ja aianduses on ta lemmikud pojengid, mida on kogunenud juba paarkümmend erinevat sorti.
Eelnevalt olid õpilased püüdnud ära arvata, millised võiksid direktori hobid olla. Vähemalt üks õige vastus oli kõigil – sport. Lemmiktegevuseks pakuti ka sisemine arengut, vanade raamatute kogumist, paraplaaniga lendamist või direktoriks olemist.
Enim õigeid hobisid pakkunute vahel loosis direktor tervislikke auhindu. Loosiõnn naeratas Enelile, Küllyle ja Gerttule.
Kohtumiseni raamatukogus!
Karin Kiik
Kooliraamatukogu juhataja
Aitäh, meie kooli vilistlane ja lapsevanem Taive Kallas!
2.b klassi õpilase Reino ema kingitud vahvad raamatud “Piia Präänik kolib sisse”, “Hiireke Tupsu seikleb lumes” ja “Saada õps kuu peale!” ootavad raamatukogus lugejaid. Ja veel tõi ta lastele jagamiseks komme! Need kulusid marjaks ära, kui tähistasime Astrid Lindgreni 110. sünniaastapäeva.
Liidia Arumägi
Algkooli raamatukoguhoidja
27. november-8. detsember 2017 Väike-Maarja gümnaasiumis ja õppekeskuses
Infoleht on kodulehel foto kujul. Pildi suuremalt nägemiseks klõpsa fotol/infolehel.
INTERVJUU Virumaa Teataja peatoimetaja Aarne Mäe: „See ajaleht on nagu mu elutöö.“
31. oktoobril käisime meie, Väike-Maarja gümnaasiumi noored ja õpetaja Heili Nõgene, Lääne-Virumaa maakonnalehe Virumaa Teataja toimetuses. Kroonikeskuse kolmandal korrusel võttis meid vastu toimetaja Anu Viita-Neuhaus, kes tutvustas toimetuse erinevaid valdkondi ning hiljem osalesime kollektiivi hommikusel koosolekul. Nägime oma silmaga, kuidas valmib ajaleht. Päeva tipphetkeks oli võimalus kohtuda ja teha intervjuu peatoimetaja Aarne Mäega, kes tõdes, et Virumaa Teataja on tema elutöö.
Kuidas te jõudsite oma praeguse ametini?
Olen lõpetanud Rakvere gümnaasiumi ning pärast seda proovinud mitut elukutset. Läksin õppima Tartu Ülikooli eesti filoloogiat, kuid see jäi katki. Käisin proovimas ka humanitaarinstituudis ja lõpuks õppisin hoopis pottsepaks. Otseselt pole ma ajakirjandust õppinud. Et mingit tööd teha, siis käisin noore mehena nii linnuses müüri ladumas kui ka lihakombinaadis liha lõikamas. Ei osanud otsustada, mida oma eluga peale hakata, kuid mulle meeldis siis ja meeldib siiani kirjutada, sealhulgas ka luuletusi ja lühijutte. Tänu kirjutamishuvile kandideerisingi 1993. aastal ema soovitusel Virumaa Teatajasse reporteri ametikohale. Kuigi alguses ma kartsin suhelda, võeti mind proovitöö põhjal tööle. Nüüdseks olen siin ajalehes olnud tööl juba peaaegu veerandsada aastat. Aastatega tulid kogemused ja
kuigi alustasin spordi- ja kriminuppude kirjutamisega, kasvasin uudistejuhiks ning kui vahepeal mitu peatoimetajat vahetus, tehtigi ettepanek see amet üle võtta, minule. Küsisin oma kolleegide käest, kas nad on nõus ja öeldi: “Jah, Mäepoiss, hakka muidugi, ikkagi oma
inimene.” Nii ma saingi peatoimetajaks, kus olen juba üle 12 aasta ametis olnud.
Kellena näete ennast 10 aasta pärast?
Tegelikult oleks kasulik ja vajalik, kui inimene käiks erinevates kohtades, aga ma ei näe ennast muud tegemas. Mulle meeldib see. Ja just siin. Siin on mul palju tuttavaid ja palju mälestusi. Kuigi ma vastutan nii lugejate, töötajate kui ka allikate eest, on see väga mõnus töö. Iga päev tulen ma rõõmuga tööle. Ma olengi öelnud, et Virumaa Teataja on nagu mu elutöö.
Kuidas teie tööpäev välja näeb?
9.30 on toimetuse koosolek, kus tuleb kõigil kohal olla. Hommikul hakkan tavaliselt uudiseid sirvima ja vaatan üle oma meilikasti. Kui plaan on paigas, siis läheb tööks, et õhtuks tühi leht uudistega täita. Lisaks igapäevastele kohustustele on kuu lõpus ka muid kohustusi, näiteks raamatupidamisega seonduv. Samuti kuuluvad töö hulka erinevad kohtumised ja vastuvõtud. Tegelikult ega ma ei puhka ka puhkepäevadel, ikka vaatan ja otsin, millest saaks lugu teha. Üldiselt peatoimetajad väga palju kirjutama ei kipu, aga mulle meeldib, kui aega on. Olen viimasel ajal kirjutanud rohkem just arvamuslugusid ning teen ka Virumaa Teatajas naljanurka Rakvere Raibet.
Milliseid põnevaid juhtumisi on teil oma töös ette tulnud?
Kui Väike-Maarjast rääkida, siis meenub, et kunagi, kui “raipetehas” loodi, siis Väike-Maarjaga seotud olles, huvitas mind see teema. Eriti pakkus kõneainet kõigile see kohutav hais. Läksin ajakirjanikele mõeldud üritusele demonstratiivselt respiraatoriga, sest ega see piparkoogitehas ole. Enne avamist leppisin tolleaegse volikogu esimehe, tänase vallavanema Indrek Keskülaga kokku, et võtame kaasa kolmeliitrised purgid, kuhu oli peale kirjutatud “puhas õhk”. Kinkisime “raipetehasele” puhast õhku.
Mäe nentis, et kuigi see töö on talle palju andnud, on see oma mõju avaldanud ka tema tervisele, sest liikumist on vähe ja stressi palju.
Tema tööd on kahel korral hinnatud aga Eesti Ajalehtede Liidu poolt, kui ta võitis ajakirjanduspreemia parima arvamusloo eest.
Aarne Mäele meeldib ka reisida, need on hetked, mil saab end igapäevarutiinist välja lülitada. Möödunud kevadel käis ta näiteks Kuubal. Enda tööst täielikult välja lülitamiseks lülitas ta kümneks päevaks välja ka oma mobiiltelefoni. Alguses tundus see hirmutav, kuid
olles tagasi kodumaal sai ta aru, et midagi eluliselt olulist polnudki selle ajaga tegelikult muutunud.
Päeva lõpetamiseks kogunesid kõik koosoleku ruumi, kus toimus diskussioon peatoimetaja ja kõikide VMG meediagrupi õpilaste vahel. Arvame, et päev oli väga produktiivne ja eriti huvitav oli siseneda kõigi nende ajakirjanike argipäeva. Päev ajakirjanikuna – jah, see oli vinge!
Kirke Tobreluts
Keneli Pohlak
Õhinat tulvil isadepäev
Väike-Maarja gümnaasiumi isadepäev toimus neljapäeval, 9. novembril algusega kell 18. Korraldajateks olid ürituse oma loovtööks valinud 8. klassi õpilased Eikki, Reno ja Karel.
Meie peamised ülesanded oli õhtu ette valmistada, läbi viia ning jäädvustada. Huvitavaid tegevusi oli nii isadele, vanaisadele kui ka lastele.
Töötubades sai tutvuda esmaabiga, raadjosaatjatega sidepidamisega ja relvade ja laskmisega, päästetöötajate varustusega ning oma tööd tutvustasid politseikoerad. Külla olid tulnud Rakvere politseijaoskonnast Tarmo Nukka ja Reimo Nõmme oma neljajalgsete sõpradega.
Meile meeldisid kõik töötoad, kuna kõik olid omamoodi toredad.
Kohale oli tulnud päris palju vanemaid ja lapsi. Ringi liikudes ja pilte tehes, paistis, et kõik olid õhinaga tegutsemas ja nautisid isaga või vanaisaga ühist õhtut.
Lisaks töötubadele said osalejad näha ja kuulda algklassiõpilaste „Timbu-Limbu hommikutantsu“ ja laulu „Lõbus rändaja“. Ning 5. klassi õpilased esitasid lõbusa omaloomingulise loo „Minu isa“.
Sellel õhtul andis Väike-Maarja Naiskodukaitse üle ka fotovõistluse „Paps ja laps“ võitjatele auhinnad ning kõiki fotosid sai vaadata esimese korruse koridori televiisorist.
Meie arust läks isadepäev sujuvalt ja andis meile korraldamise osas hea kogemuse. Täname abistajaid – Timo Kalter, Ants Rikberg, Andres Tomingas, Ando Vainjärv abilistega päästekolledžist, Jaanus Raidlo, Õnne-Liisi Viidas, õpetajad Ly Ipsberg, Kaia Klaan ja Egne Liivalaid.
Eikki Eikkinen
Reno Kiisküla
Karel King
Otseviited
