Kokkuvõte III veerandi tublidest lugejatest

Noormaadlejaid saatis taas edu

Laupäeval, 12. märtsil osales Väike-Maarja maadlusklubi Luunjas toimunud rahvusvahelisel Jaan Jaago mälestusvõistlusel klassikalises maadluses. Maakondade arvestuses saavutati esimene koht.

Väike-Maarja gümnaasiumi õpilased said meeskondade arvestuses samuti esimese koha. Virgo Raja saavutas 1. koha ja Mikk Sikkar 5. koha.

Väike-Maarja maadlusklubi treeneriks on Lembit Kalter.

Virumaa Tütarlastekoor naasis rahvusvaheliselt koorifestivalilt hõbediplomiga

Virumaa Tütarlastekoor osales 11.-13. märtsil V rahvusvahelisel koorifestivalil Poolas Gdanskis, kus tuli lastekooride kategoorias hõbediplomile.

Konkurss toimus laupäeval, 12. märtsil. Dirigentideks olid Väike-Maarja gümnaasiumi õppealajuhataja Ly Ipsberg, Kaie Aja Kundast ja kontsertmeistriks Darja Roditšenko. Kooris laulsid ka Väike-Maarja gümnaasiumi õpilased Anette Kasemets, Birgit Veermets, Brita Moorits, Gerli Kaur, Keneli Pohlak, Kristiina Raag, Raine Hiiemäe ja Mona Seppern.

Rahvusvahelisel koorifestivalil osalesid koorid Euroopa riikidest Jaapanini. Reedel, 11. märtsil olid kooridel Gdanski kirikutes kontserdid. Ka Virumaa Tütarlastekoor andis 20-minutilise kontserdi. Festival lõppes pühapäeval ühise galakontserdiga.

Gümnaasiumiöö innustas end tundma õppima

Gümnaasiumiöö fotodega saad tutvuda siin. 

Reedel, 11. märtsil toimus Väike-Maarjas esmakordselt gümnaasiumiöö, mis kandis pealkirja „Elu pärast kooli – kuidas sellega toime tulla?“. Väike-Maarja muuseumisse, kus sündmus aset leidis, kogunes reedeõhtut veetma üle 40 inimese.
Eesti keele õpetaja Indrek Lillemägi ütles üritust avades, et eesmärk oli korraldada mõnusa õhkkonnaga vestlusõhtu, ja tundus, et täpselt selliseks see kujuneski. Oma loo ja oma õhinapõhisest tegevusest rääkisid ning julgustasid ajuteadlane Jaan Aru, ajakirjanik Rain Kooli, veresoontekirurg Veronika Palmiste ning noor näitleja Laura Niils.

Jaan Aru Väike-Maarja gümnaasiumiööl

Noor ajuteadlane Jaan Aru on viimastel aastatel tuntud karismaatiline esineja Eesti erinevatel konverentsidel, nii ka Väike-Maarjas. Sütitav, mõtlemapanev, naerupahvakuid esilekutsuv – just nii gümnaasiumiöö esimene esineja Jaan Aru meie õhtu elama lõigi. Kuidas selline keeruline organ nagu aju töötab, kuidas oma aju hoida, kuidas efektiivsemalt õppida, miks on magamine vajalik, kuidas jõudis tema ise end köitva alani – need olid vaid mõned teemad, mida ta oma sõnavõtus avas.

Sarnaselt teistegi gümnaasiumiöö esinejatega arutles ERR portaalide peatoimetaja, tuntud ajakirjanik Rain Kooli, kuidas ta oma alani ja tänase professionaalsuseni jõudis, ajakirjaniku kui maailmaparandaja tööst, oma põhimõtete järgimise olulisusest. 

Veronika Palmiste

Neljast esinejast üks oli meie oma vilistlane Veronika Palmiste, kelle põhitegevus Väike-Maarja gümnaasiumis oli väga hästi õppimine ja igal olümpiaadil käimine. Hea esinejana rääkis ta elavalt oma kogemustest, kuidas on temast saanud veresoontekirurg, kelle loodud kuvand erialast kujundab arvamust ka väljaspool Eestit, kuidas sellise eneseteostuseni jõuda ja kas see kõik on sellist pingutust väärt.

Noor näitleja Laura Niils rääkis oma teest näitlejakutseni ning erakordsest ettevõtmisest luua oma kursusega ise oma teater – Must Kast.

Lihtsatele ja inspireerivatele sõnavõttudele järgnes vestlusring esinejate ja abiturientide vahel, kus said kõik kaasa arutleda, kuidas siis ikkagi eluga pärast kooli lõppu toime tulla, kuidas leida oma ala ja kuidas leida inspiratsiooni. Paneeldiskussioonis osalesid abituriendid Hannamari, Simoona ja Tair. Vestlust hoidis ohjes Väike-Maarja gümnaasiumi õpetaja Indrek Lillemägi.

Vestlusringis Veronika Palmiste, Laura Niils ning abituriendid Tair, Hannamari ja Simoona

Kohaletulnud noortest teavad mõned täpselt, mida nad tahavad ning osad veel otsivad oma ala, oma teed. Ehk polegi muretsemiseks põhjust, sest ka kõigi esinejate suunavalikul oli palju tegureid ja erinevaid etappe ning sihtpunkt ei paistnud kellelgi kohe selgelt. Vestlust juhtinud õpetaja Indrek avaldas arvamust, et ameteid, mida tänapäeva noored tulevikus pidama hakkavad, pole suure tõenäosusega veel olemaski.

Õhtut läbivaks teemaks oli vajadus end jälgida ja paremini tundma õppida. End tundma õppida on võimalik kohtudes oma ala tippudega, jälgides oma ajutööd, tehes ajakirjanikuna millestki-kellestki lugu, olles laval. Ja seejärel vastavalt reageerida. Kui taipad, et sinuga on raske suhelda, võid võtta vastu otsuse muutuda ning treenida end olema parem kaaslane või koostööpartner. Kui sinust on targemaid, osavamaid, nutikamaid, siis on sinu ülesanne anda lihtsalt endast parim. Kõlama jäid mõtted: oluline on proovida; isegi siis, kui kukud, on võimalik püsti tõusta; oluline on, et oleks oma tugivõrgustik, kes on sinuga ka siis, kui ebaõnnestud; kõik sõltub tahtest; mitte anda alla, sest sa ei tea, mis oleks saanud, kui oleksid proovinud.

Gümnaasiumiöö idee kasvas välja Vikerraadio ja Klassikaraadio Ööülikooli saatesarjast, mis pakuvad kohtumisi erinevate Eesti õppejõudude ja mõtlejatega. Väike-Maarja gümnaasiumiööle otsustasid korraldajad Väike-Maarja gümnaasiumist ja kooli õpilasesindusest kutsuda esinema Eesti tuntud inimesi, kes inspireeriks ja julgustaks õpilasi. Õpilaste sooviks oli kuulda lugusid sellest, kuidas leida oma tee ning kuidas tulla toime riskide võtmise ja juhtimisega.
Sündmus oli suunatud Väike-Maarja valla koolide 9.–12. klassi õpilastele ning lisaks Väike-Maarja gümnaasiumi enda õpilastele olid kutsutud osalema ja kaasa mõtlema Kiltsi põhikooli ja Simuna kooli lõpuklassid, Väike-Maarja õppekeskus, õpetajad ning kogu gümnaasiumi õpilasesindus.

14.-18. märts 2016 Väike-Maarja gümnaasiumis ja õppekeskuses

VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI JA ÕPPEKESKUSE JUHTKONNA INFOLEHT  11. märts 2016

14.- 18. märts emakeelenädal. Täpsem info stendidel.

ESMASPÄEVAL, 14. märtsil

• Kell 8.00 õppekeskuse õpetajate infominutid.
• Kell 10.00 algklasside majas valla koolide 1.–4. klasside luulevõistlus.

• Kell 10.35 toimub klassis 308 seoses PII PÄEVAGA kirjalik võistlus pii komakohtade tundjatele.
• Kell 13.50 algklasside õpetajate infominutid.

TEISIPÄEVAL, 15. märtsil

• Kell 8.10 sõidab 10. klass looduspäevale

• Kell 10.35 gümnaasiumi peamaja õpetajate infominutid.
• 4.–5. tund Maarjaviisi peaproovil seltsimajas 1.–4. klass.
• 6.–7. tund Maarjaviisi peaproovil seltsimajas 5.–12. klass.
• Müüja-klienditeenindaja vabariiklik kutsevõistlus Mõdrikul.

KOLMAPÄEVAL, 16. märtsil

• 2.–6. tund 12. klassil inglise keele proovieksam.
• Kell 8.45 sõidavad Sõmerule Lääne-Virumaa õpilasesinduste regionaalkoolitusele Maris Praats, Carolin Määltsemees, Tiiu Laidsalu, Anete Tomingas, Madli Matvejev, Mirjam Privalov, Angelyka Ilus, Jan Forostovets.
• Kell 9.00 õppekeskuse SPR15 õppekäigul Tallinnas. Õpilastega on kaasas õp Ants Rikberg.
• Kaubanduse õppekavarühma akrediteerimine.
• Gümnaasiumis 1.–9. klassil III veerandi hinded välja.
• Kell 18.00 seltsimajas lauluvõistlus MAARJAVIIS.

NELJAPÄEVAL, 17. märtsil

• 2.–3. tund matemaatikavõistlus KÄNGURU.
• Järvamaa Karjäärimessil õppekeskuse õpilased Mirjam Privalov, Egle Treffner, Agne Treffner, Peep-Sass Vaher.
• 10. klassil Väike-Maarja Päästekoolis esmaabikoolitus.

REEDEL, 18. märtsil

• Gümnaasiumis LOOVUSPÄEV. Päeva täpsem info stendil. Õpilasliinid väljuvad

kell 12.45.

EELINFO:

• 19.–27. märts gümnaasiumis koolivaheaeg.
• T, 22. märts kell 11.15 õppekeskuses õpilaste KOGUNEMINE.
• E, 28. märts kell 11.00 algklasside majas koolikontsert Lõõtsavägilased.
• T, 29. märts kell 12.00 seltsimajas etendus „5 grammi sisemist rahu“.
• K, 30. märts kell 11.00 muuseumis RAHVAJUTTUDE PAJATAMINE.
• N, 31. märts õppekeskuses avatud uste päev.

Meie 8. klassis on Eesti parimad küünlaümbriste kogujad

Kuusakoski korraldas kolmandat aastat teeküünalde ümbriste kogumise kampaania. Küünlatopse kogusid lasteaialapsed ja kooliõpilased üle Eesti oktoobrist jaanuari lõpuni.

7.–12. klasside arvestuses kuulutati välja võitjad kahes arvestuses, väiksemad klassid (1-15 õpilast) ja suuremad (16 ja rohkem õpilast). Suuremate klasside arvestuses pälvis vabariikliku esikoha Väike-Maarja gümnaasiumi 8. klass, mille õpilased kogusid kokku muljetavaldava koguse – 18004 küünlaümbrist. Üksikkogujatest oli maakonna parim sama klassi õpilane Keneli Pohlak 6524 küünlaümbrisega, üle-eestilises edetabelis oli ta teine. Lisaks 8. klassile korjasid küünlaümbriseid Väike-Maarja gümnaasiumis ka 5. klass, 6.A ja 12. klass. 8. klassi klassijuhataja Tuuli Saksa osales kampaanias oma klassiga teist aastat, eelmine kord oli nende resultaadiks 14855 ümbrist ja 3. koht. Ta tõi välja, et ilma toetuseta pole muidugi võimalik selliseid tulemusi saavutada ning edu taga on ikka sõprade ja sugulaste abi.

Küünlaümbriste kogumisel osales 365 kooli üle Eesti ja kokku koguti ligi neli miljonit ümbrist ehk 5,9 tonni alumiiniumit, mis on pea pool ühe lennukitiiva kaalust. Laste kogutud ümbrised suunab metalli taaskasutusele keskendunud Kuusakoski ümbertöötlemisele: ümbrised pressitakse kokku, sulatatakse ahjus üles ning valatakse ümber uude vormi.

Väike-Maarja gümnaasiumi 8. klass osaleb 18. märtsil „Küünlaümbriste jaht 2015/2016“ kampaania auhinnasündmusel Tallinnas Coca Cola Plazas, kus võitjaid tunnustavad korraldajad ja keskkonnaminister Marko Pomerants.

Väike-Maarja abiturient paneb end proovile vabariiklikul ajaloo-olümpiaadil

Väike-Maarja gümnaasiumi abiturient Simoona Must paistis maakondlikul olümpiaadil ajalooteadmistega silma ning kutsuti XXV üleriigilise ajaloo-olümpiaadi lõppvooru.

Ajaloo-olümpiaadi Lääne-Virumaa piirkondlik voor leidis aset 13. veebruaril ning sellel osales meie koolist üheksa õpilast, keda kõiki juhendas ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Kristi Põdra. Eliis Mätas saavutas teise koha 7. klasside arvestuses, kus teemaks oli “Germaanlaste riigid Rooma impeeriumi varemeil. Frangi riik”. Simoona Must saavutas teise koha gümnaasiumiosa arvestuses teemal “Sotsialismileer ja selle lagunemine”.

Ajaloo-olümpiaadi tulemustega saab tutvuda SIIN.

Vabariiklik lõppvoor toimub 8.–12. klassile ja sinna kutsutakse iga piirkonna võitja, kes on saavutanud 60% maksimumpunktidest ja lisaks paremate tulemustega õpilased punktiarvestuse alusel, kokku 30 õpilast. Simoona Must kutsuti lõppvooru piirkonna esindajana.

Simoona võistleb samal teemal, milles maakondlikus voorus – “Sotsialismileer ja selle lagunemine” – ning teda ootab ees olümpiaaditöö, mis testib faktiteadmisi, ja essee kirjutamine. Lõppvoor leiab aset Tartus Miina Härma gümnaasiumis 23. märtsil.