Kaisukarupäevale kogunes üle neljakümne mõmmiku
Esmaspäeval, kui pärast vaheaega kooli tulime, oli koolimaja mõnusat mõminat täis. Kõige enam kostus hääli raamatukogust. Siia tõid õpilased ja õpetajad oma lemmikkarud, et tähistada rahvusvahelist kaisukarude päeva.
Sünnipäevale kogunes üle neljakümne mõmmiku. Oli suuri karusid, tillukesi, väga vanu ja väga noori. Karumemmed ja -taadid olid vanuses 30+ ja vanim neist 52aastane. Püüdes mõõta kõige pikemat karu, sain tulemuseks umbes ühe meetri. Umbes seetõttu, et karuke kartis hirmsasti kõdi, nii et väga täpset pikkust ei saanudki – kord näitas mõõdulint 5 sentimeetrit üle meetri, kord 2 sentimeetrit vähem.
Valiti ka 3 nunnu-karu. Lemmikuks osutusid Katariina karu, kes tegi häält, ja Annabeli kõdikartev karu.
Kolmas karu sai valitud loosi teel. Olid nad ju kõik armsakesed. Loosiõnn naeratas Karli karule. Taadude-memmede seas kogus enim hääli 34aastane karubeebi.
Karukesed on nüüdseks kenasti oma kodudes tagasi ja kaisukarude päeva meenutab vaid raamatunäitus kuulsatest raamatukarudest ja mängukarude ajaloost.
Aitäh kõigile, kes oma pehme sõbra kooli kaasa võtsid ja raamatukogusse tõid!
Kohtumiseni raamatukogus!
Karin Kiik
Kooliraamatukogu juhataja
Meie õpilastel oli võimalus osaleda Euroopa Noorteparlamendi Eesti 18. Riiklikul Sessioonil
- – 26. oktoobril toimus Tallinnas Euroopa Noorteparlamendi Eesti 18. Riiklik Sessioon. Tänavuse foorumi teema oli „Noorte pühendumus inimõigustesse ja arusaam rahvusvahelistest väärtustest”.
Kokku kutsuti 50 noort Eestist ja 50 mujalt Euroopast, et arutada võimalusi, kuidas noored saavad mõjutada nii ühiskonna kui ka enda tulevikku ning lahata aktuaalseid teemasid inimõiguste valdkonnas. Sessioon oli rahvusvaheline ning toimus inglise keeles.
Meie kooli esindas 5-liikmeline delegatsioon: Mona Seppern, Liisa Siirak, Indrek Niinemets, Henrik Villem Sepping ja Timo Seppern. Delegatsiooni kokku panemine osutus üsnagi keerukaks, kuna sessioon kestis viis päeva koolivaheajast ja nõudis õpilasepoolset valmidust suhtlema inglise keeles ühiskondlikel teemadel rahvusvahelises seltskonnas. Õnneks oli gümnasistide seas julgeid, kes leidsid motivatsiooni osalemiseks ja haarasid võimalusest kinni.
Järgnevalt toovad delegaadid välja oma mõtteid kogetust.
Timo Seppern (10. klass): Sessioonil arendasin oma inglise keele oskust, sain juurde enesekindlust ning tutvusin uute inimestega erinevatest riikidest. Alguses oli veidi hirmus, kuid pärast kaht päeva teambuildingut ehk meeskonnatöö treeningut tundsin end juba mugavalt teiste komiteekaaslaste seas ning olin valmis tööd alustama. Töötasin FEMM komitees, mis käsitles naiste õiguseid ja soolist võrdõiguslikkust. Algas kolm päeva rasket tööd, mis väsitas ära, kuid tundsin siiski, et asi oli seda väärt. Viimasel päeval toimunud üldkogu oli väga huvitav, sest seal esitleti avalikult komiteedes päevade jooksul tehtud tööd ning kõigil oli võimalus avaldada arvamust erinevatel teemadel ning tehti kokkuvõtteid. Üldiselt jäin rahule. Ainus, mida oleksin rohkem soovinud, on vaba aeg. Päevad olid töiselt pikad ja sisutihedad.
Mona Seppern (12. klass): Kui pühapäeva hommikul Merivälja koolimajja jõudsime, olid ootused ürituse suhtes üsna madalad – eelnevalt olime saanud suhteliselt üldistavat informatsiooni foorumi kohta ja enamusel meist puudus ka eelnev rahvusvaheline kogemus. Õnneks juba pärast esimest tutvumismängu tundsin, et olen ümbritsetud avatud ja motiveeritud noortest. Mina kuulusin meist viiest ainsana ENVI (keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse) komiteesse ja töötasin oma grupiga läbi toidu raiskamise ja jätkusuutliku tootmise teemat. Kõik viis päeva möödusid kui linnulennul ja iga päev oli täis hetki, kus olin siiralt tänulik, et mulle on selline võimalus avanenud. Ületasin end mitmeid kordi nii komiteetöös kui ka üldkogul oma komitee lahendusi kaitstes. Üldkogu ajal kuulates erinevaid ettepanekuid, mis vastu võeti, sain rõõmuga tõdeda, et noored eurooplased on väga sallivad, vabad ja avatud kõigele uuele. Erinevatest riikidest noortega koos töötades arenesid kindlasti nii esinemisjulgus kui ka väitlemis- ja keeleoskus. Soovitan kõigil tulevikus haarata sellistest võimalustest kinni – kes teab, kus ja millal võivad need kogemused kasuks tulla. Selleks, et neid kogemusi aga saada, tuleb aegajalt mugavustsoonist välja astuda, olla avatud uutele võimalustele ning pingutada.
Liisa Siirak (12. klass): Viiepäevane kogemus delegaadina foorumil oli oodatust palju meeldejäävam, huvipakkuvam ja meeleolukam, kui ma olin osanud oodata. Esimestel päevadel oli võimalus läbi meeskonnamängude õppida tundma erinevatest Euroopa riikidest pärit tiimikaaslasi, kellega järgnevatel päevadel tuli koostööd teha. Minu komiteeks oli CULT (kultuur ja haridus), mis tegeles pagulasprobleemidega – kuidas vähendada ksenofoobiat ja islamofoobiat meie ühiskonnas. Kõik noored olid väga avatud suhtlemisele ja motiveeritud leidmaks edasiviivaid lahendusi. Foorumi õhtuid sisustasid mitmed ühistegevused nagu kontsert, Ted Talk Evening ning tervitus- ja lahkumispidu. Tänu foorumile sain praktiseerida oma inglise keele oskust, suhelda erineva kultuurilise taustaga inimestega ning kaasa rääkida aktuaalsetel teemadel. Koju sõites tundsin siirast rõõmu, et olin otsustanud osa võtta antud võimalusest, sest lisaks kõigele eelnevalt mainitule oli see äärmiselt silmaringi arendav kogemus. Tulevikus võtaksin võimaluse korral kindlasti uuesti osa foorumist ning soovitaksin seda ka teistele, sest need päevad olid väga mälestusväärsed.
Indrek Niinemets (10. klass): Tänu sessioonile sain mina isiklikult juurde eelkõige uusi tuttavaid ja sõpru Euroopa erinevatest nurkadest. Kogesin ja nautisin kultuuride erinevusi. Osalejad olid pärit erinevatest Euroopa Liidu riikidest oma tõekspidamiste, religiooni ja käitumistavade ja harjumustega. Inglise keelele lisaks kuulsin mitmeid erinevaid keeli. Samas, hoolimata erinevustest, tõdesin koostöö võimalikkust. Nagu on loomulik teiste kultuuride puhul, olid nad meist vägagi erinevad. Näiteks ei olnud osa osalejatest sööma hernesuppi, mida serveeriti meile üheks lõunaks. Väga vähesed sõid seda, kuna see oli nii erinev nende söögist. Paraku tekitas see “mul on kõht tühi” probleemi. Muidugi forseeris asja üle seik, kus ühele proovijale tekitas toit korralikuma tervisehäire. Toit osutus liiga äkiliseks. Tagantjärgi tarkusega oleks korraldaja võinud pakkuda toite, mida kõik oleksid saanud süüa ja pakkuda võimalusena proovida, kui delegaat soovis, eestimaiseid toite. Kultuurset erinevust oli eredalt näha kontserdi toimumise ajal. Peale esinemist tõusid enamus välismaalasi püsti valjult juubeldades ja vilistades, samal ajal eestlased istusid vaikselt ja plaksutasid. Erinevusi oli näha ka energia harjutustest osa võtmises, mida me tegime esimestel päevadel, et ennast tööks valmis seada. Seal mängisid enamus välismaalastest ikka täie hinge ja mahuga kaasa, mina koos kaasmaalastega olime pigem vaoshoitud. Kuigi meie kultuur, keel ja kombed olid erinevad, sujus koos töö meil kõigil vägagi hästi. Erinevused lisasid vürtsi. Ma osalesin komitees nimega SEDE. Seal arutasime, kuidas ja kas Euroopa Liit peaks kasutama enda poliitilisi ja majanduslikke võimalusi, et tegeleda konfliktidega, mis puudutavad liitu tervikuna.
Henrik Villem Sepping (10.klass): Sessioon algas lõbustustega. Tervelt kaks päeva mängisime mänge, et saada tuttavaks oma grupiliikmetega ja et tulevane koostöö paremini välja tuleks. Võõras seltskonnas oli neid vägagi nauditav teha. Kolmas ja neljas päev olid kõige raskemad. Pidev kaasa mõtlemine ja aktiivne tegutsemine hommikust õhtuni. Ei olnud aega puhata ega lõõgastuda. Kuid viies ehk viimane päev oli minu lemmik. Toimus debatt, kus kõik said oma hääle anda ja sellega oma seisukohta väljendada. Ühtlasi esitati tehtud töid komiteedes ning tehti kokkuvõtted. Mina ise olin komitee SEDE liige, mis keskendus Euroopa Liidu kaitsele. Sellest sessioonist osavõtt parendas minu koostöö-, argumenteerimis- ja suhtlemisoskusi ning kindlasti laienes ka minu inglise keele sõnavara. Ma olin osavõtu suhtes esialgu üsnagi skeptiline, eriliste ootusteta, kuid nüüd olen väga rahul, et sellisest rahvusvahelisest sessioonist osa võtsin ja tänu sellele uusi kogemusi ning tuttavaid sain. Loodan, et selliseid võimalusi ja väljakutseid tuleb mulle veel.
Kristi Põdra
Ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja
30. oktoober-10. november 2017 Väike-Maarja gümnaasiumis ja õppekeskuses
Infoleht on kodulehel foto kujul. Pildi suuremalt nägemiseks klõpsa fotol/infolehel.
Tähistame üheskoos kaisukaru Teddy 115. sünnipäeva
- oktoober on rahvusvaheline kaisukarupäev. Selle traditsiooni algatas heategevusorganisatsioon Kogu Maailma Head Karud, mis ühendab karusõpru üle terve maailma.
Päeva eesmärgiks on mängukarude kaudu jagada häid emotsioone neile, kes vajavad hellust ja turvatunnet. Seda pehmekarvalist mänguasja peavad oma suureks sõbraks nii lapsed kui ka täiskasvanud.
Kui sinulgi on kodus mängukaru, siis võta ta esmaspäeval, 30. oktoobril kooli kaasa ja too mõmmik kooliraamatukogusse. Tähistame üheskoos kuulsa kaisukaru sünnipäeva.
Kuidas ta sündis ja endale nime leidis, saad lugeda siit:
http://taheke.delfi.ee/taheke/ohhoohuvitav/kuulsa-karu-sunnipaev?id=65153366
Kohtumiseni raamatukogus!
Karin Kiik
Kooliraamatukogu juhataja
4.a klass on rõõmsalt ja võidukalt uut kooliaastat alustanud
4.a klass loodusteemalise konkursi tunnustamisel Tallinna Ülikoolis
Väike-Maarja gümnaasiumi 4.a klass osales Lääne-Viru arenduskeskuse loovtööde võistlusel “Mina, ettevõtja/firmajuht, aastal 2037“ ning saavutas oma videoga nooremas vanuserühmas esikoha. Videos oli keskseks tegelaseks 2037. a ettevõtja, kes tõdes, et aegajalt tuleks tehnika kõrvale jätta ja kõige olulisemad on inimsuhted. Auhinnaks on õpilastele sõit Tartusse, Ettevõtluskülla, kus nad saavad mängida perekonna majandamist, ettevõtlust ning rahatarkust õpetavat rollimängu Ettevõtlik pere. Ettevõtlus-teemalise video koostamisel oli õpilaste juhendajaks nende klassijuhataja Helina Lükk ja õpetaja Kristi Põdra.
Vaheajal koos klassiga Tallinna Ülikooli vastuvõtule kutsutud 4.a klassile anti üllatusena üle teinegi võit– esikoht loodusteemaliselt filmikonkursilt “Loodus tuleb linna”. Video sisuks oli, et tuues looduse inimestele lähemale, on inimene terve ja õnnelik. Iga laps sai väärika auhinna Euronicsilt. Loodusteemalise video loomisel juhendas õpilasi klassijuhataja Helina Lükk.
Projektipäev juhtis koolipere värvikalt sügisvaheaega
Nagu Väike-Maarja gümnaasiumis traditsiooniks on saanud, kuulus vaheaja-eelne päev projektõppele.
Gümnaasiumi peamaja klassid jaotati klassideüleselt 16-sse töötuppa. Arhitektuuri töötuba käis MTÜ Kotli Majaga “Terava pliiatsi” projekti raames Narvas, et saada teadmisi ja kogemusi maketi valmistamiseks ning avardada silmaringi ümbritseva ruumi osas. Erinevate linnakeskkondade jahil põigati ka Narva-Jõesuusse ja Sillamäele. MTÜ Kotli Maja projekti “Terav pliiats” raames toimusid ka kevadised arhitektuuri õpitoad nii VMG algklassidel kui ka gümnaasiumimajas ja arhitektuurikooli õpituba Laste Vabariigis Väike- Maarjas. Projekti rahastab rahandusministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest ja Väike-Maarja vald.
Nagu mitmed teisedki projektipäeva töötoad, oli Narva õppekäigu näol tegemist kevadise kooli projektipäeva „Terav pliiats 2017“ jätkuga. Projektipäev kulges lisaks Narvale värvikalt koolimajas, Väike-Maarjas, Rakveres ja Laagriski.
Õpetaja Eda suunas õpilased meie kooli nurki ja nurgataguseid pildistama ning nende järgi valmisid hiljem tušijoonised. Ka õpetajate Ly ja Merle töötoas püüdsid õpilased fotodele kooli ja kodukandi erinevaid tahkusid, lähtudes saabuvast Eesti Vabariigi sajandast ning meie kooli 145. sünnipäevast.
Muuseumijuhataja Marju ja õpetaja Kristi juhendasid õpilasi muuseumis, kus töötati läbi dokumente ja pilte, et koguda ideid filmi stsenaariumi koostamiseks riikliku iseseisvuse väljakuulutamisest 100 aastat tagasi just Väike-Maarjas.
Kairi Jaaksaar MTÜ-st Averus viis läbi praktilise bioloogia õpitoa 9.-12. klassi õpilastele, kes soovisid end selles valdkonnas arendada või tulevikus bioloogiat edasi õppima minna.
Osad õpilased suunasid oma energia aga õpetajate Ivi, Helina ja Tuuli kaasabil kooli jõulupidude planeerimisele. Ka 5. klass oli mõtetega tulevikus, valmistudes õpetajate Liina ja Reelika abil robot Edisoniga rahvusvahelisel robootikasündmusel Robotex võistlemiseks Tallinnas.
Õpetajad Heli ja Tauno jätkasid oma töötoas koos õpilastega kevadel alustatud filmiga Väike-Maarja gümnaasiumist. Õpetaja Riina töötoas pandi loovus tööle ja kirjutati Väike-Maarjast. Tehnoloogiaõpetuse klassis valmisid õpetaja Aivo juhendamisel Väike-Maarja logoga puidust küünlaalused, õpetaja Eve juhendas aga sinimustvalgete vahvate dekoratsioonide valmistamist.
Kooli meditsiiniõe Timo juhtimisel pandi kokku kooli tervisemeeskond, kuhu kuulub peamaja õpilasi igast klassist ning nemad hakkavad ka edaspidi ühiselt kooli terviseteemasid arutama. Projektipäeva raames külastas tervisemeeskond Rakvere haiglat, kus neil oli võimalus näha erakorralise meditsiini, sise-, kirurgia- ja intensiivravi osakonda ning sünnitus- ja abordituba.
Koos direktor Marjega oli neljandikest üheksandikeni igast klassist ühel õpilasel põnev võimalus külastada vahetusõpilasena Laagri kooli ning osaleda sealsetes tundides.
Meie vilistlane Hannamari ning haridus- ja teadusministeeriumist Triin viisid 4. ja 7. klassiga läbi meeskonnamänge ning sotsiomeetrilise testi, mille tulemusena saab tulevikus mõlemas klassis koostööd paremini korraldada.
Kui erilise koolipäeva emotsioonid ja töötubadest saadud kogemused said kogu kooliperega jagatud, oligi aeg värvilisele sügisele ja vaheajale vastu minna.
Algklasside ööbimine pillide ja tähistaevaga
Neljapäeval oli meil koolis ööbimine. Kõigepealt me läksime džembesid mängima õpetaja Ly Ipsbergi juurde söögisaali. Mulle meeldib see džembe. Teiseks asjaks läksime me kirikusse organist Ago Tinti kuulama. Orel saab umbes 170-aastaseks ja sellel on umbes 500 vilet. See oli põnev. Kolmandaks me läksime õpetaja Aivo Urbase juurde kõlakasti meisterdama. Seal oli vaja akutrelli, naelapüssi ja taldlihvijat. Neljandaks kuulasime saalis Lembit Kopsot. Ta oskab mängida kitarri, flööti, viiulit, klaverit ja trompetit. Üks pill oli veel kaasas, mida ta mängis, aga selle nime ma ei mäleta, sest see oli nii raske. Pärast kogunesime saali, sest kogu kooli ühisorkester esines meile. Hiljem pani õpetaja Egne muusika mängima ja me kõik saime tantsida. Pärast läksime pesema ja meie klass jäi veel filme vaatama. Vaatasime ühe täispika filmi ja pool veel teisest ning jäime umbes pool kolm magama.
Mulle meeldis sellest korrast kõige rohkem džembet mängida. Ma loodan, et järgmine ööbimine tuleb sama äge.
Lily-Riin Parv, 3.a klass
Ööbimisest kirjutavad 3.a klassi lapsed veel:
Mari-Liis: „Mulle meeldis tantsida ja see, kui lahe oli öötaevas, kui me kirikusse läksime. Orelit oli ka väga huvitav kuulata.“
Kaspar: „Vaatasime klassis „Hotell Transilvaaniat“ ja kui hommikul ärkasime, oli diskost hääl ära. Järgmine kord võiks olla teemaks tehnika või teadus. Kokkuvõttes jäin rahule.“
Madis: „Mulle meeldis tegelikult kõik, aga kõige lahedam oli vist kõlakastide ehitamine. Ma tahaksin, et ööbimine oleks järgmisel aastal ka.“
2.a klassi õpilased arvavad nii:
Thristo: „Meeldis, et onu Lembit tutvustas nii palju erinevaid pille. Kirikus sain ise orelil pala esitada. Me mängisime saalis trumme ja meisterdasime õpetaja Evega ise ühe rütmipilli. Õhtul tantsisime ja vaatasime filmi „Sing“.“
Marit: „Sain mängida teistele orelit ja viiulit. Kõige huvitavam oli trummimängu õppimine ja teistega koos esinemine. Hommikul meeldis võimlemine.“
Kadi: „Ööbimine oli vahva. Mulle meeldis kirikust tulles näha taevas Suurt Vankrit ja Väikest Vankrit. Taevas oli nii selge. Meeldis ka väga disko.“
Otseviited
