Keneli kiri presidendile
Ma täna sinust mõtlen, Eestimaa!
Ma täna sulle kirjutan, Eestimaa!
Püüan paberile ritta seada mõtteid, helgeid,
milles hetki sini-must-valgeid.
Minu nimi on Eesti Vabariik. Te ju teate, et kohe nüüd on minu 100. sünnipäev? Ma arvan, et kui minu eluiga võrrelda inimesega, siis olen ma riigina alles noor, kes on just jõudnud täiskasvanu ikka. Olen näinud nii häid kui ka halbu aegu, aga ma ei virise! Iga kogemus on mulle kui riigile midagi õpetanud ja ma loodan, et vigadest õppimisel on ka positiivne mõju olnud.
Aastate jooksul on mul välja kujunenud oma väärtused ja tõekspidamised. Minu jaoks on oluline sümbioos oma kodanikega. Nii nemad kui ka mina, riik, koosneme mitmetest tükkidest ja tahkudest. Meie tükke ja tahke kokku liimides moodustame terviku. Chalicegi laulab sellest, kuidas minu tükid on minu inimesed, mu rahvas, mu selts ja mu kogu. Minu arvates on see laul ajatu. See on kui minu enda sõnum iga põlvkonna noortele, kes soovivad kujundada ja kujundavadki meie riigi nägu ja panustavad minu arengusse. Ja neid noori jätkub! Eesti noored on maailmas silma paistnud edukate õpilasfirmade, -esinduste kui ka õpitulemuste poolest. Ja jätkuvalt imestatakse kui palju tublisid ettevõtjaid, tippsportlasi ja ilusaid tippmodelle on sellisest 1,3-miljonilise rahvaarvuga riigist pärit. Ma tunnen nende ja teie kõigi üle suure juubeli eel uhkust. Mul on hea meel, et minu inimestes jätkub entusiasmi ja motivatsiooni kujundada oma kodumaa eluolu paremaks. Mida rohkem on siin tegusaid ja elurõõmsaid inimesi, siis seda motiveeritumad me ju oleme. Nad kõik algatavad erinevaid projekte, propageerivad ühiskonnas aktsepteeritavaid käitumisnorme ja koolitavad välja uusi julgeid alagatusvõimelisi kodanikke, kes oleksid valmis nende tööd jätkama, seda parendama ja täiustama. See on ju nii tore! See ongi jätkusuutliku riigi valem!
Juubeli eel tunnen südames suurt soojust ja kiindmust oma inimeste vastu. Nad mõistavad, et panustades oma riiki, arenevad nad ka ise indiviidina. See, kui lahked, osavõtlikud, abivalmid ja vastutulelikud me ise tänasel ja ka homsel päeval oleme, mõjutab väga palju meie tulevikku. Ärge mõelge, et kauget. Ei, see mõjutab juba ka meie endi, meie laste ja lastelaste tulevikku. Aeg möödub linnutiivul. Karl Ristikivi on öelnud, et ka sisaliku tee kivil jätab jälje, kuigi me seda ei näe ning iga mõte, mis tuleb ja läheb, jääb kuhugi alles. Ma tean, et kõik ei pruugi seda veel endale hetkel teadvustada, kuid loodan, et peagi saabub aeg, mil kõik minu inimesed mõistavad seda.
Mind, Eesti Vabariiki, ootab veel palju ees – tuleb nii rõõmu- kui ka kurbusehetki. Elu on kui klaverimäng, kus selleks, et tekiks meloodia, puudutame nii valgeid kui ka musti klahve. Just mustad klahvid ongi need, mis õpetavad meid hindama õnnehetki. Me ei saa murekohtadest mööda minna, vaid me peame hetkeks peatuma, et leida aeg ja viis, kuidas olukorda lahendada. Jah, alati lahendust kohe leida pole võimalik, kuid siiski on meil võimalus olukorda leevendada. Ma arvan, et kui me tahaks olla need, kes murelohke siluvad, peaksime alustama enesesse vaatamisega, analüüsides, kas MINA saan midagi sellist ise ära teha, et meil kõigil oleks parem. Ja paljud saavadki! Olen märganud, et minu inimesed hoolimata vanusest oskavad teha väga lihtsaid žeste. Naeratus, hea sõna, julgustav patsutus, soe kallistus – need väiksed pisiasjad muudavad ka kõige hallima päeva helgemaks. Areng algabki ju tasapisi väikestest asjadest ning kasvab millekski suureks. Areng ei saa toimuda hüppeliselt. Selleks, et meil oleks ikka jätkusuutlik areng, tuleb kõigepealt läbida rahulikult arenguetapid. Tasa sõuad, kaugele jõuad. Tuleb leida aeg, et analüüsida, kuhu me oma arenguga üldse jõudnud oleme ja kuhu jõuda tahame. Vanasõnadki manitsevad, et tark ei torma ning tasa ja targu. Minu inimesed, leiame selle aja – oleme ju kokku MINU EESTI!
Minu mõtted on kirja pannud 16-aastane Keneli. Ta on üks nendest noortest, kes on valmis panustama sellesse, et mina riigina kestaks ja muutuks aina paremaks paigaks, kus inimesed on õnnelikud ja head. Ta motiveerib Väike-Maarja Gümnaasiumi õpilasesinduse kaudu noori aktiivsemalt tegutsema. Nii hea on olla ümbritsetud inimeste poolt, kes naeratavad, on abivalmis, teevad koostööd.
Keneli julgustab neid kõiki olema hoolivamad, aktiivsemad ning julgemad: „Eesti on meie riik ja meie kodumaa. Siin on meie sood ja rabad, metsad ja põllud ning just siin on ka meie inimesed. Püüame vähem vinguda elu raskuste üle ja pigem püüame probleemidele lahendusi leida. Minu aja noored elavad võimaluste ajal. Meie arvamust soovitakse kuulda, meile on antud võimalused eneseteostuseks. Kasutame seda! Elagu meie Eesti Vabariik ja järgmised sada!“
Vabariigi aastapäeval premeeriti Eesti-teemal kirjutavaid luuletajaid ja esseiste
Väike-Maarja Gümnaasiumis tähistatakse 23. veebruaril Eesti Vabariigi 100ndat sünnipäeva ning vaheaja algust
Väike-Maarja algkoolis algab päev ühe tunniga, Väike-Maarja Gümnaasiumis on hommikul 3 tundi. Pärast tavapäraseid koolitunde algavad aktused.
Algkooli saalis algab aktus kell 9.00. Sinna aktusele lähevad kõik 1.-4B.klassi õpilased. Loomulikult kõneleb aktusel kooli direktor Marje Eelmaa ning esinevad erinevad Väike-Maarja Gümnaasiumi õpilased, näiteks rahvatantsijad ja mudilaskoor.
Kella 10.30-ks lähevad 4A.-12.klassi õpilased Väike-Maarja Seltsimajja. Marje Eelmaa peab kõne ka suurematele õpilastele. Seekordsel aktusel esinevad samuti paljud VMG õpilased nii rahvatantsu kui ka laulukooriga. Kuna on ikkagi Eesti Vabariigi sünnipäevanädal, siis üritavad esinejad edastada eestimeelset emotsiooni, kandes enamjaolt sini-must-valget riietust. Aktusel antakse kätte parimatele kodanikupäeva esseede kirjutajatele auhinnad ning tunnustatakse ka kodanikupäeva viktoriinil osalejaid. Pärast aktust on väike tordisöömine.
Kella 12.00-ks kogunetakse Vabadussõjas langenute mälestussamba juurde. Traditsiooniliselt kõnnivad õpilased sinna 10.klassi järel, kellel on seljas sõjaväelaste vormiriietus. Nemad jäävad ka Vabadussamba juures valvesse. Vabadussamba juures toimub umbes 20 minutiline aktus vabadussõjalaste mälestamiseks. Sealt võtavad osa 1.-12.klass. Samuti on kohal vallavanem Indrek Kesküla.
12.20 väljuvad õpilasliinid Väike-Maarja kiriku juurest. Õpilastel ongi alanud suusavaheaeg, mis kestab 26. veebruarist 4.märtsini!
Eliis Mätas
9. klass
Kohtumine Lauri Vahtrega
Kolmapäeval, 21. veebruaril kogunesid Väike-Maarja muuseumi koolituppa 9.-12. klassi noored, et kohtuda ajaloolase Lauri Vahtrega. Lauri Vahtre pani kaasa mõtisklema, kes või mis on eestlane ja kuidas me oma riigi saime.
Gümnaasium ja muuseum rändasid “Manifestiga Eestimaa rahvale”aastasse 1918
7. veebruaril kell 10 toimus Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi eestvedamisel üle Eesti ajarännak aastasse 1918, mil teadmine riiklikust iseseisvusest erinevates Eestimaa paikades inimesteni jõudis. Tegemist on umbes 8200 inimese ühise kingitusega Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks 52 koolist ning muuseumist. Väike-Maarja Gümnaasium ja Väike-Maarja Muuseum viisid läbi väikse ajarännaku muuseumi koolitoas. Abiturient Kevin Tobreluts kandis ette iseseisvusmanifesti, ühiselt lauldi Eesti hümni. Ajalooõpetaja Kristi Põdra andis ülevaate, kuidas iseseisvust Eesti eri paigus välja kuulutati ja muuseumi juhataja Marju Metsman tutvustas ajaränduritele muuseumi kõige uuemat eksponaati – Avispea koguduse poolt EV100 puhul muuseumile kingitud ennesõjaaegset Eesti lippu. Ajarännakul osalenud jäädvustati ühispildile.
Vaata klippi iseseisvusmanifesti ettelugemisest SIIT.
Meie gümnaasiuminoored võtsid vastu väljakutse “Eesti tantsib”
“Eesti tantsib” projekt jätkab Soome 100.aastapäeva tähistamiseks ellu kutsutud kampaaniat “Koko Suomi tanssii”. “Et Eesti tähistab ka oma 100. sünnipäeva, siis otsustasid Soome poolsed korraldajad, eesotsas projektijuht Riitta Aittokallioga mõtte eestlastele edasi kinkida.
Mõte on kutsuda kogu Eesti tantsima ja teha sel kombel vabariigile kingitus.
Meie gümnaasiuminoored on väljakutse vastu võtnud. Valikaine tunnis sai igaüks valida viie tantsu hulgast endale sobiva. Kõigepealt õpitakse tants selgeks rühmas ja seejärel õpetatakse ka teistele. Seejärel salvestame videod ning siis kutsume juba kõiki oma tuttavaid ka kaasa tantsima.
Kampaaniat “Eesti tantsib” korraldavad Koolitants, Eesti Rahvusringhääling koos Eesti Tantsuagentuuri ja Riigikantselei EV100 korraldustoimkonnaga. Tantsida võib kõikjal: kodus, kontoris, ametiasutustes, looduses, kus iganes ennast mugavalt ja hästi tunnete. Osalema oodatakse absoluutselt kõiki – lapsi, sõpruskondi, töökollektiive, asutusi, üksikisikuid. Kõigi viie tantsu saateks kõlav muusika pärineb Raadio 2 eestvedamisel kokku pandud Saja Aasta Hiti tabelist. Veebilehel err.ee/eestitantsib on väljas viis spetsiaalselt “Eesti tantsib” kampaania tarbeks loodud originaaltantsu videot koos õpetustega. Valida saab eesti tantsu, kaasaegse tantsu, balleti, showtantsu ja tänavatantsu vahel. Tunnustatud koreograafid on teinud tantsud nii, et igaüks saaks hakkama.
Valiktunni raames oli meil võimalus ühe tantsu loojaga lähemalt tuttavaks saada ja 6. veebruaril käis meil külalistundi andmas eesti tantsu autor koreograaf Liisa Laine. Tund algas kerge soojendusega ja sujus mõnusas õhkkonnas. Noored olid tublid ja pälvisid Liisalt tunnustuse. Väike-Maarjas sündinud koreograaf imetles ja kiitis ka meie sportimisvõimalusi ning vastas tunni lõpus noorte küsimustele.
Liisa Laine endast:
“1.Tantsuharidustee: olulisemad õppimisvõimalused, kogemused…
Alustasin oma tantsuteed 6-aastaselt. Käinud olen nii Rahvatantsuansamblis ,,Sõleke”, tänavatantsu stuudiotes ,,Stuudio One” ja ,,D’lux” ning Tantsuakadeemias. Tantsimisega tõsisemalt hakkasin tegelema, kui 2006. aastal astusin sisse Eesti Tantsuagentuuri Tantsukooli tantsijakoolituse kursusele ning peale tantsukõrghariduse omandamist pakuti mulle selles koolis juba õpetaja ametit. 2010 aastal õppisin Rootsis Stockholmi Balleti Akadeemias Streetlinjen kursusel, 2011 alustasin oma õpinguid Tallinna Ülikoolis koreograafia osakonnas, mille lõpetasin aastal 2015. Noorte ja laste õpetaja olen olnud aastast 2009 Eesti Tantsuagentuuris ning lisaks vedanud show- ja varietee truppe ,,Twister” ning ,,Le Royal”. Aastal 2014 asusin õpetama Tantsuansamblis ,,Tuisuline” ja tantsustuudios ,,Tantsugeen”. Tantsijana olen tegev Tantsuteatris ,,Tee Kuubis”, Rahvusooper Estonia etenduses ,,Prints ja Kerjus” (lisaks ka trupijuht), ,,Utopia Entertainment” ning Liis Lemsalu taustatantsijana. /…/
2.Sinu jaoks olulised mõjutajad, eeskujud, õpetajad …
Peamiselt mõjutab mind käesoleva hetke keskkond, kus viibin: õpetajad, projektid, kaaslased. Kindlasti tantsijana kõige inspireerivam oli aasta Rootsis, kus sain õppida nii paljude erinevate, mitmekülgsete ning rahvusvaheliselt tunnustatud koreograafide käe all. Head mälestused ja elamused olen saanud erinevatelt festivalidelt näiteks ,,Dance and the Child International Conference’’ Jamaical, kus osalesin tantsijana. Samuti SWOP festival Roskildes, kus mul oli võimalus näha mitmeid rahvusvahelisi lavastusi. Kindlasti viimane kõige suurem motivatsiooni hetk oli osalemine USA’s LA ,,Millenium Dance Complex’’ hip-hop ja contemporary jazz meistriklassides./…/” Info: Eesti Tantsuagentuur /tantsuagentuur.ee
Egne Liivalaid
Rahvatantsu õpetaja
Otseviited
