Väike-Maarja gümnaasiumis on tublid suusatajad
Väike-Maarja gümnaasiumi noored osalesid Haanjas Eesti Koolispordi Liidu meistrivõistlustel suusatamises, kus saadi suurte koolide arvestuses tubli 3. koht.
20 tublit põhikooli õpilast olid nõus kolmapäeva varahommikul võtma suuna Haanjasse, et osaleda Koolispordi Liidu meistrivõistlustel suusatamises. Osalesime nii tähtsal jõukatsumisel esmakordselt, omale mingeid eesmärke me ei seadnud. Tahtsime lihtsalt ennast proovile panna. Eelmisel õhtul määrisime suusad, et kilomeetreid kiiremini läbida.
Osaleti kolmes vanusegrupis: 1.-5. kl, 6.-7. kl ja 8.-9. kl. Lisaks üldarvestuse kiirematele peeti eraldi meeles ka harrastajate (õpilased, kes ei osale Eesti meistrivõistlustel ega Eesti noortesarja võistlustel) kolme parimat. Meie kooli õpilastel õnnestus võita 2 medalit üldarvestuses ning harrastajate seas kolme parema hulka jõudsid neli õpilast.
Parimad tulemused tulid 6.-7. klasside tüdrukute hulgas, kus Getrin Raudsepp saavutas 1. koha ja Maria Liis Alt 3. koha. Samas vanuses Nele Sumre oli üldpingereas 10., aga harrastajatest 2. kohal. 1.-5. klasside arvestuses olid Karolina Alt 5., Angelina Alt 8. ning Eva-Angelica Kaldaru üldarvestuses 16., harrastajatest 3. kohal. Kümne parema hulka pääses veel ka Reeno-Aksel Aava (10. koht) 8.-9. klasside poiste seas. Harrastajate seas oli Thristan Paju 1.-5. klasside poistest 2. kohal, üldarvestuses 15., Markus Masing tuli harrastajate võitjaks 6.-7. klasside poiste seas, olles üldarvestuses 11. kohal.
Oma tubli panuse lisaks eelpool nimetatutele andsid Oskar Vainult (21. koht), Rainis Lükk (32. koht), Riko Remi Mitt (17. koht), Karl Kasekamp (19. koht), Erik Reinart (20. koht), Eliis Mätas (12. koht), Laura Kõiv (14. koht), Reno Kiisküla (12. koht), Karl Siimer (13. koht), Mattias Preisfreund (16. koht), Robin Põdra (19. koht).
Päeva lõpetasime teatevõistlusega, kus tuli läbida 6x500m. Võistkonda kuulusid Karolina, Thristan, Getrin, Markus, Eliis ja Reeno-Aksel. Teatevõistkond lõpetas neljanda kohaga.
Suurimad tänud kõikidele osalejatele. Olite väga tublid!
Geidi Kruusmann
Väike-Maarja gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja
Väike-Maarja gümnaasium tähistab sügisel 145. aastapäeva
Väike-Maarja gümnaasiumi vilistlased ja koolipere tähistavad kooli 145. aastapäeva laupäeval, 13. oktoobril 2018. a.
12.00 Spordivõistlused Väike-Maarja spordihoones
15.00 Jumalateenistus Väike-Maarja kirikus ja mälestushetked kalmudel
17.00 Aktus Väike-Maarja seltsimajas
19.00–02.00 Peoõhtu Väike-Maarja gümnaasiumi peamajas
Piletite hinnad
01.04-31.05.2018 – 10 €
01.06-30.09.2018 – 15 €
alates 1. oktoobrist ja aastapäeva päeval kohapeal 20 €
Kuni 1961. aastani (kaasa arvatud) Väike-Maarja kooli lõpetanud vilistlased kokkutulekul osalemiseks piletiraha maksma ei pea.
Osalustasu saab kanda Väike-Maarja Gümnaasiumi Vilistlaskogu arveldusarvele EE591010502017067003 (SEB), selgitusse märkida „Juubel, nimi, lõpetamise aasta“. Piletid on alates 1. aprillist müügil ka Väike-Maarja gümnaasiumi kantseleis, Väike-Maarja lillepoes Maarjalill ja Väike-Maarja muuseumis.
Info Väike-Maarja gümnaasiumi kantseleist ja telefonil 327 0910, Väike-Maarja gümnaasiumi kodulehelt http://www.vmg.v-maarja.ee/, vilistlaskogu kodulehelt www.v-maarja.ee/vilistlased/ ja Facebooki lehelt www.facebook.com/VaikeMaarjaGumnaasiumiVilistlased.
Raamatukogus loeti raamatuid ette
Maaraamatukogude sektsioon tegi üleskutse kinkida Eesti Vabariigile sünnipäevaks 100 tundi ettelugemist. Osalema kutsuti ka kooliraamatukogusid
Meie kooli raamatukogu koostöös õpilasesindusega ühines ülekutsega. Lugesime kahe nädala jooksul kaheksal vahetunnil. Kokku sai 2 tundi ettelugemist.
Lähemalt saate uurida Lääne-Virumaa lugemiste alt
https://padlet.com/maakogud/dllxc3j4qick
Karin Kiik
Väike-Maarjas toimub kolmapäeval maakondlik “Playback”
Kolmapäeval, 7. märtsil kell 18 toimub Väike-Maarja seltsimajas noorte staarijäljendajate konkurss “Playback”. Konkurss on maakondlik ja laval on Väike-Maarja, Tamsalu, Haljala, Kadrina ja Rakvere gümnaasiumi õpilased.
Üritus on tasuta ning kaasa elama on oodatud noored ja vanad.
Tänavust Lääne-Virumaa “Playbacki” korraldavad Väike-Maarja ja Tamsalu gümnaasiumide õpilasesindused.
Keneli kiri presidendile
Ma täna sinust mõtlen, Eestimaa!
Ma täna sulle kirjutan, Eestimaa!
Püüan paberile ritta seada mõtteid, helgeid,
milles hetki sini-must-valgeid.
Minu nimi on Eesti Vabariik. Te ju teate, et kohe nüüd on minu 100. sünnipäev? Ma arvan, et kui minu eluiga võrrelda inimesega, siis olen ma riigina alles noor, kes on just jõudnud täiskasvanu ikka. Olen näinud nii häid kui ka halbu aegu, aga ma ei virise! Iga kogemus on mulle kui riigile midagi õpetanud ja ma loodan, et vigadest õppimisel on ka positiivne mõju olnud.
Aastate jooksul on mul välja kujunenud oma väärtused ja tõekspidamised. Minu jaoks on oluline sümbioos oma kodanikega. Nii nemad kui ka mina, riik, koosneme mitmetest tükkidest ja tahkudest. Meie tükke ja tahke kokku liimides moodustame terviku. Chalicegi laulab sellest, kuidas minu tükid on minu inimesed, mu rahvas, mu selts ja mu kogu. Minu arvates on see laul ajatu. See on kui minu enda sõnum iga põlvkonna noortele, kes soovivad kujundada ja kujundavadki meie riigi nägu ja panustavad minu arengusse. Ja neid noori jätkub! Eesti noored on maailmas silma paistnud edukate õpilasfirmade, -esinduste kui ka õpitulemuste poolest. Ja jätkuvalt imestatakse kui palju tublisid ettevõtjaid, tippsportlasi ja ilusaid tippmodelle on sellisest 1,3-miljonilise rahvaarvuga riigist pärit. Ma tunnen nende ja teie kõigi üle suure juubeli eel uhkust. Mul on hea meel, et minu inimestes jätkub entusiasmi ja motivatsiooni kujundada oma kodumaa eluolu paremaks. Mida rohkem on siin tegusaid ja elurõõmsaid inimesi, siis seda motiveeritumad me ju oleme. Nad kõik algatavad erinevaid projekte, propageerivad ühiskonnas aktsepteeritavaid käitumisnorme ja koolitavad välja uusi julgeid alagatusvõimelisi kodanikke, kes oleksid valmis nende tööd jätkama, seda parendama ja täiustama. See on ju nii tore! See ongi jätkusuutliku riigi valem!
Juubeli eel tunnen südames suurt soojust ja kiindmust oma inimeste vastu. Nad mõistavad, et panustades oma riiki, arenevad nad ka ise indiviidina. See, kui lahked, osavõtlikud, abivalmid ja vastutulelikud me ise tänasel ja ka homsel päeval oleme, mõjutab väga palju meie tulevikku. Ärge mõelge, et kauget. Ei, see mõjutab juba ka meie endi, meie laste ja lastelaste tulevikku. Aeg möödub linnutiivul. Karl Ristikivi on öelnud, et ka sisaliku tee kivil jätab jälje, kuigi me seda ei näe ning iga mõte, mis tuleb ja läheb, jääb kuhugi alles. Ma tean, et kõik ei pruugi seda veel endale hetkel teadvustada, kuid loodan, et peagi saabub aeg, mil kõik minu inimesed mõistavad seda.
Mind, Eesti Vabariiki, ootab veel palju ees – tuleb nii rõõmu- kui ka kurbusehetki. Elu on kui klaverimäng, kus selleks, et tekiks meloodia, puudutame nii valgeid kui ka musti klahve. Just mustad klahvid ongi need, mis õpetavad meid hindama õnnehetki. Me ei saa murekohtadest mööda minna, vaid me peame hetkeks peatuma, et leida aeg ja viis, kuidas olukorda lahendada. Jah, alati lahendust kohe leida pole võimalik, kuid siiski on meil võimalus olukorda leevendada. Ma arvan, et kui me tahaks olla need, kes murelohke siluvad, peaksime alustama enesesse vaatamisega, analüüsides, kas MINA saan midagi sellist ise ära teha, et meil kõigil oleks parem. Ja paljud saavadki! Olen märganud, et minu inimesed hoolimata vanusest oskavad teha väga lihtsaid žeste. Naeratus, hea sõna, julgustav patsutus, soe kallistus – need väiksed pisiasjad muudavad ka kõige hallima päeva helgemaks. Areng algabki ju tasapisi väikestest asjadest ning kasvab millekski suureks. Areng ei saa toimuda hüppeliselt. Selleks, et meil oleks ikka jätkusuutlik areng, tuleb kõigepealt läbida rahulikult arenguetapid. Tasa sõuad, kaugele jõuad. Tuleb leida aeg, et analüüsida, kuhu me oma arenguga üldse jõudnud oleme ja kuhu jõuda tahame. Vanasõnadki manitsevad, et tark ei torma ning tasa ja targu. Minu inimesed, leiame selle aja – oleme ju kokku MINU EESTI!
Minu mõtted on kirja pannud 16-aastane Keneli. Ta on üks nendest noortest, kes on valmis panustama sellesse, et mina riigina kestaks ja muutuks aina paremaks paigaks, kus inimesed on õnnelikud ja head. Ta motiveerib Väike-Maarja Gümnaasiumi õpilasesinduse kaudu noori aktiivsemalt tegutsema. Nii hea on olla ümbritsetud inimeste poolt, kes naeratavad, on abivalmis, teevad koostööd.
Keneli julgustab neid kõiki olema hoolivamad, aktiivsemad ning julgemad: „Eesti on meie riik ja meie kodumaa. Siin on meie sood ja rabad, metsad ja põllud ning just siin on ka meie inimesed. Püüame vähem vinguda elu raskuste üle ja pigem püüame probleemidele lahendusi leida. Minu aja noored elavad võimaluste ajal. Meie arvamust soovitakse kuulda, meile on antud võimalused eneseteostuseks. Kasutame seda! Elagu meie Eesti Vabariik ja järgmised sada!“
Otseviited
