Õpetaja Ly näitus raamatukogus
Õpetaja Ly avas neljapäeval, 18. jaanuaril raamatukogus enda isikliku näituse pealkirjaga “Õpetaja Ly hobid”, kus oli 4 vaipa, kolm neist vaipadest oli märke täis ja üks vaipadest oli õpetaja auhindade jaoks, kus olid dirigendi auhinnad, koorilaulja auhinnad ning teised tunnustused. Õpetaja Ly rääkis, kuidas talle meeldivad kiiksuga asjad ning kassiga seotud asjad. Õpetaja Ly rääkis ka, et tema üks hobidest on reisimine ja igalt reisilt kogub ta huvitavamaid külmkapimagneteid.
Kui õpetaja Ly oli väike, siis meeldis talle koguda marke, kilekotte ja käia rattaga sõitmas.
Õpetaja Ly loosis avamisel enim tema hobisid äraarvanute vahel välja magusad auhinnad.
Näitus jääb avatuks kuu lõpuni.
Pert-Erik Purge
9. klass
Soovime 2018. aastaks…
Head uut aastat! Videost näed, mida soovivad 2018. aastaks meie õpilased.
Posted by Väike-Maarja Gümnaasium on 1. jaanuar 2018. a.
Veel mõned head soovid uueks aastaks meie õpilastelt – vaata siit.
Posted by Väike-Maarja Gümnaasium on 2. jaanuar 2018. a.
Jõulueelne nädal Väike-Maarja Gümnaasiumis
Nädal algas VMG jõulukontserditega. 18. detsembri hommikul kell 12.00 toimus õpilaste jõulukontsert ning kell 18.00 said tulla seda nautima kõik, kes soovisid. Esinesid erinevatest vanuseastmetest noored plokkflöötide, ukulelede, kellukeste ja muude instrumentidega. Sai kuulda ilusaid jõululaule ning paar draamaringi olid selleks puhuks valmistanud ette ka näidendid.
Kuna peagi on saabumas jõulud, siis otsustas VMG õpilasesindus jõulumeeleolu tekitamiseks käima panna kooliraadio. Raadio mängis kolmel päeval (teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval). Jõululaulud tekitasid õpilastes rohkem jõulutunnet.
Kolmapäeval kell 13.00 algas 4A – 8. klassi jõulupidu. Nagu igal aastal, nii ka tänavu, korraldasid pidu 8. klassi õpilased. Peamised korraldajad olid Madli Matvejev, Anete Tomingas, Laura Aas ja Diana Hamidžanova 8.b klassist. Iga klass pidi sellel aastal ette valmistama ühe näidendi teemal “Tuleviku jõulud”. Loomulikult sai seal süüa ning mängida erinevaid mänge. Teiste seas mängiti näiteks kuldvillakut (loomulikult jõulude teemal) ja laulumängu “Mul on üks tore tädi”. Tagasiside oli väga erinev. Noorematele klassidele selline pidu meeldis. Suuremad tundsid, et see oli liiga lapsemeelne ja igav. Loomulikult käis kohal ka jõuluvana ning jagas lastele kommipakke. Korraldajad olid peale pidu õnnelikud, sest kõik tuli planeeritult välja ning igaüks oli aktiivne. Üldjoontes oli jõulupidu tegus ja vahva.
Reedel, 22. detsembril oli meie selle poolaasta viimane koolipäev. Kella 8.00-ks kogunesime Väike-Maarja Gümnaasiumi fuajeesse, kus toimus kogunemine. Anti üle erinevaid auhindu ja tänati nii õpilasi kui ka õpetajaid. Poole üheksa aeg liikusime erinevatesse töötubadesse. Neid oli kokku 14.
Üheks töötoaks oli näiteks ÕE heategevus. Sellesse töötuppa kuulusid kõik VMG Õpilasesinduse liikmed. Me jagasime helkureid ja kogusime annetusi. Seal oli väga tore, kuna aega sai veeta koos koolikaaslastega ning saime üksteist paremini tundma õppida. Töötuba arendas ka suhtlemisoskust ja julgust.
Teine töötuba oli selline, kus tegime päkapikke, määrasime puid ning vaatlesime mikroskoobi all erinevaid oksi. Töötoa viisid läbi Ivi Vainjärv ja Merles Laanemägi.
Kolmandas töötoas tegime küünlaid. Need said väga ilusad ning lõhnasid hästi. Tegevust oli küllaga, kõigil oli huvitav ning õppisime palju uut. Eestvedajateks olid Tauno Tihti ja Tauno Ojasaar.
Kui töötoad lõppesid, ootas meie kooliperet ees pidulik lõuna. Enne lõunatamist loositi välja 7 inimest, kes said omale koju kaasa piparkoogimaja. Piparkoogimajad olid valminud samuti ühe töötoa raames. Jõuluroog söödud, oli aeg hakata seadma samme kiriku poole. Jõulujumalateenistus on meie kooli üks paljudest iga-aastastest traditsioonidest. Pärast kirikut oligi aeg soovida klassi- ja koolikaaslasetele imelisi pühi. Kui soovid soovitud, oli aeg minna taas vaheajale.
Viimane nädal Väike-Maarja Gümnaasiumis oli küll tegevusterohke, kuid aega jäi ka õppimiseks.
Soovime kõigile rahulikke jõule ja meeleolukat uut aastat!
9. klassi õpilased
Eliis Mätas
Emma Laansalu
Richard Lehtlaan
Õppepäev Tartus
4. detsembril külastasid 14 Väike-Maarja Gümnaasiumi ja 9 Simuna kooli õpilast MTÜ Võivere Tuuliku õppeprojekti raames ühiselt Tartu linna.
Päev algas Noora arhiivi külastusega.
Noora ehk Nooruse tänaval asuv rahvusarhiiv. Foto: Liina Bork
Giid Liisi tutvustas meile erinevaid hoidlaid, tööruume ja uurimissaale. Hoone oli üllatavalt kaasaegne ja värviline. Värvid aitavad töötajatel ja külalistel majas paremini orienteeruda.
Värvilised hoidlaruumid. Foto: Kristi Põdra
Et inimesed ei unustaks, kuidas arhiivid ajaga muutuvad, on tehtud eraldi ruum, kus saab tutvuda arhiivi ajalooga. Sinna on toodud põnevamad dokumentide säilitamisega seotud eksponaadid vanadest hoidlatest (näiteks riiulid, stanged kaartide riputamiseks jms).
Meenutused vanadest arhiiviruumidest. Foto: Kristi Põdra
Hoidlates oli meil võimalus oma silmaga näha ja katsuda sajanditevanuseid arhivaale. Saime teada, et Rahvusarhiivi erinevates kogudes on umbes 8,8 miljonit arhivaali ning kõige vanem on aastast 1240.
Giid viis meid arhiivi tööruumidesse, kus ta selgitas, kuidas vanu dokumente ja raamatuid taastatakse ja digiteeritakse. Meil õnnestus näha, kuidas digiteeriti suures mõõdus kaarti. Digiteeritud on hetkel umbes 2% säilikutest.
Ekskursioonile järgnes uurijatund Janet Laidlaga. Ta on eesti ajaloolane ja Tartu tähetorni juhataja. Janet tutvustas meile rahvusarhiivi virtuaalse uurimissaali (VAU) võimalusi. Väikestes rühmades saime omal nahal kogeda uurija tööd. Janet oli meile arhiivist tellinud Simuna ja Väike-Maarja piirkonnaga seotud säilikuid. Leidsime infot meie kihelkonnakooli, rõugete panemise, võlgnike jms kohta.
Rühm dokumentide uurijaid. Foto: Kristi Põdra
Rahvusarhiivi külastus lõppes näituse “Keerdkäigud” vaatamisega. Näitus annab ülevaate Eesti riigi sünniloost aastatel 1917–1920, paralleelselt jutustatakse ka maailmas toimuvast. Näitusel pöörasime tähelepanu näituse tehnilisele ja visuaalsele teostusele. Näituse teostajaks on loovagentuur Pult, kellega saavad huvilised õpilased MTÜ Võivere Tuuliku projekti raames edaspidi koostööd teha. Näitus meeldis meile, sest see erines oluliselt nendest, mida me varem olime külastanud. Kõndisime mööda labürinti ja avasime kappe, mille uste taha olid peidetud dokumendid ja pildid, lisaks oli võimalik kuulata kõrvaklappide kaudu reaalsete inimeste mälestusi.
Põnev foto. Pildil on ainult mehed. Foto: Sirli Treffner
Pärast lõunapausi Tartu Ülikooli kohvikus jalutasime Toomemäele tähetorni. Giidiks oli meile Tartu Tähetorni juhataja Janet. Ta tutvustas meile tähetorni ja rääkis Struve kaarest. Struve kaar, pikkusega 2820 km, ulatub Põhja-Jäämere äärest Musta mereni. See on teema, millest meie piirkonna inimesed võiksid teada. Nimelt asub Väike-Maarja vallas Struve kaare eestimaistest kolmest punktist siin lausa kaks – Võiveres ja Simunas. Soovijad said pisut kätt proovida Struve kaare tikupusle kokkupanekul. Mõned trianglid saime isegi paika pandud! Julgemad meist käisid nautimas ka Tartu tähetorni vaateplatvormilt vaadet linnale.
Struve kaare tikupusle. Foto: Liina Bork
Tähetorni ekskursioon lõppes töötoaga hoone keldrikorrusel, kus meisterdasime endale paberist, joogikõrrest ja metallseibist tööriista, mille abil saab 1-50 meetri raadiuses arvutada välja objekti kõrguse.
Kvadranti meisterdamas. Foto: Liina Bork
Kvadrandi meisterdamine. Foto: Kristi Põdra
Meie õppepäev Tartus oli toredaks vahelduseks tavapärasele koolipäevale. Arhiiviga tutvudes saime ideid ja praktilist infot uurimistöö teostamiseks. Pärast tähetorni külastust mõistame paremini, mis on Struve kaar ja miks turistid üle maailma Võivere tuuleveskit külastamas käivad. Boonusena on meil nüüd olemas ka isiklik kvadrant esemete kõrguste määramiseks. Aitäh teile, Kristi Põdra, Liina Bork ja Liivika Harjo, toreda õppepäeva eest Tartus!
Väike-Maarja Gümnaasiumi 10. klass
Otseviited
