Pajatamise pajatusi
Väike-Maarja gümnaasiumi raamatukogu juhataja Karin Kiik, ettekanne pärimuspäeval “Virumaa on virulaste hoida. Pandivere lood” Väike-Maarja seltsimajas 12. novembril 2015
Kõik sai alguse 16 aastat tagasi, kui tolleaegsel Väike-Maarja gümnaasiumi emakeeleõpetajal, Inga Reinumägil tuli mõte hakata korraldama õpilastele rahvajuttude jutustamise võistlusi.
Inga Reinumägi on öelnud:
„Mitte kõik mõtted ei saa teoks – rahvajuttude pajatamise võistlus aga küll.
Alustasime tasa-targu põhimõttel 1999. aastal hõimunädala aegu.
Ikka selleks, et püüda elavdada, pigem küll ellu äratada aastakümnetega üha enam hääbuma hakkavat jutustamise oskust.
Jutustamine on raske, aga kes selles kunstis meisterlikkuse on saavutanud, saab kogeda imelist tunnet – harrast rõõmu kuulajate tähelepanust ja kaasaelamisest.“
Esimene võistlus toimus gümnaasiumi emakeeleklassis. Klassiruum ei ole aga eriti õdus jutustamispaik. Seepärast on enamik järgmisi pajatamiskonkursse toimunud valla muuseumis.
Võisteldi erinevates vanuserühmades :
5.-6.
7.-9. ja
10.-12. klass
Teisele rahvajuttude pajatamise võistlusele olid osalema kutsutud ka naaberkooli – Kiltsi põhikooli õpilased.
Kokku osales 40 võistlejat.
Jutustati kaugemate ja lähemate rahvaste muinasjutte ja muistendeid.
Jutustamise populaarsuse kasvades suurenes ka osavõtvate koolide ring. Vallakesksest üritusest sai juba maakonna üritus.
Muutus toimus ka vanusegruppides. Nüüd osalesid õpilased 5.-9. klassini.
Viiendal rahvajuttude jutustamise konkursil jaanuaris aastal 2004 osalesid maakonna kaheksa kooli õpilased.
Väike-Maarjas said kokku Tapa, Rakke, Kadrina, Tamsalu, Väike-Maarja ja Rakvere Vene gümnaasiumi
ning kahe põhikooli: Simuna ja Kiltsi parimad jutuvestjad.
Sedapuhku jutustasid võistlejad naljandeid eesti rahva varasalvest.
Enne võistlustulle asumist tehti suud soojaks ühises juturingis.
Vaheajal, kui žürii aru pidas, pani tookordne võistluse korraldaja, emakeeleõpetaja Anneliis Liblik jutustajad ise nalju välja mõtlema, ennast kärbsena kõrvalt vaatama ja iseloomustama, mingi metsapuuga samastuma või mõne eseme kaudu end tutvustama.
Võisteldi 2 vanusegrupis: 5.-6. klass ja 7.-9. klass ja kuna osalejaid oli nii palju, oli kummalgi rühmal oma žürii.
- aastal, kuuendal pajatamisel
osalesid Väike-Maarjas Rakke, Tamsalu, Kunda, Kadrina ja Haljala gümnaasiumi ning Kiltsi ja Simuna põhikooli – kokku jälle 8 kooli õpilased.
Tähistamaks Hans Christian Anderseni 200. sünniaastapäeva jutustati eri rahvaste muinasjutte.
Aga jutustada tuli valitud jutu ühe tegelase vaatenurgast lähtuvalt.
Seitsmendale pajatamisele olid tulnud jutustajad Rakvere ja Tamsalu gümnaasiumist ning Simuna ja Roela põhikoolist.
Kuna 2006. aasta aprillis tähistati Georg Lurichi 130. sünniaastapäeva, otsustati pajatada vägilasmuistendeid, ükskõik millise rahva varasalvest.
Esinejad jutustasid Kalevipojast ja Suurest Tõllust, Robin Hoodist, Heraklesest, kõige sagedamini aga Georg Lurichist. Lurichi jalutuskepi lugu sai kuulata päris mitmes erinevas esituses.
- aastal, kaheksandal konkursil osalesid Rakke ja Väike-Maarja gümnaasiumi ning Simuna kooli õpilased, kokku 20 jutustajat,
Kuna samal aastal toimusid riigikogu valimised, siis pajatati rahvajutte tarkusest ja rumalusest. Jutu võis valida eri rahvaste ja autorite loomingust.
Vahepeal tekkis rahvajuttude pajatamises paariaastane paus.
Anneliis Liblik, viimaste võistluste eestvedaja, asus tööle Aegviidu kooli. Ei olnud kedagi, kes konkurssi korraldaks, ise ei söandanud ma ennast pakkuda.
Õnneks, minu õnneks, sest võistujutustamine on minu meelest nii huvitav ja põnev, kutsus Anneliis Liblik mind nende kooli pajatama. Kolmel aastal käisingi 2-3 õpilasega Aegviidu koolis võistlemas.
Meenub esimene võistujutustamine Aegviidus, mil osalesin kolme põhikooli vanema astme õpilasega. Esinemine läks meil väga hästi, vähemalt meie endi arvates. Kui žürii pea tunniajalise arupidamise järel kohti hakkas jagama, siis meile ei jagunud mitte midagi – isegi mitte ergutuspreemiat.
Žürii aina kiitis meid ning soovitas teistel pajatajatel oma jutustamisoskus lihvida sama heaks kui meil. Hiljem konkursi korraldaja põhjendas, miks meid ei hinnatud kui võistlejaid – nad ei saanud ju kõike kolme auhinnalist kohta meile anda. Järgmiseks aastaks olidki Aegviidu kooli õpilased oma vestmisoskuselt meile juba tugevad konkurendid.
Jutustamise traditsiooni jätkamiseks Väike-Maarja gümnaasiumis hakkas aastatel 2011.- 13. tolleaegne eesti keele õpetaja Ülle Lääne korraldama võistlusi muinasjutuhommiku nime all.
Lisaks tuntud muinasjuttudele esitati ka omaloomingut.
Kui varasematel aastatel osalesin pajatamisel žürii liikmena või aitasin õpilastel jutuvestmiseks valmistuda, siis kahel viimasel aastal (2014-15) võtsin rahvajuttude pajatamise konkursi eestvedamise enda kanda. Ikka selleks, et jutuvestmise traditsioon enam ei katkeks.
- aasta märtsis toimunud pajatamisel pidasime väikest juubelit – oli möödunud 15 aastat rahvajuttude jutustamise tava ellukutsumisest Väike-Maarja Gümnaasiumis.
Võistlejaid oli 34. Lisaks meie koolile Simuna ja Aegviidu ning Kiltsi põhikooli õpilased.
Selle aasta märtsis toimunud võistlusel osalesid ainult meie valla – Väike-Maarja, Simuna ja Kiltsi koolide õpilased, kokku 20 jutustajat.
Seekord lähtusime kolmest tähtpäevast. Nendeks olid Jacob Grimmi 230, Hans Christian Anderseni 210. sünniaastapäev ning raamatujuubel – 155 aastat tagasi ilmus Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsed jutud ja vanad laulud I“ osa . Lood valitigi nimetatud autoritelt.
Kui joonistada, maalida, pilli mängida või laulda võid sa ka iseendale, siis jutustamiseks on vaja kuulajat….
Pajatamisel hinnatakse esinemise loomulikkust, oma hääle valitsemise oskust ning kõne selgust, võimet kuulajatega sidet luua ja jutustatud loo terviklikkust. Vähetähtis ei ole ka etteantud ajalimiidist kinni pidamine.
Kui teha õpilasele ettepanek osaleda lugude pajatamise konkursil, tuleb kohe kiirelt vastus – ma ei oska jutustada.
Tundub, et luuletusi lugeda ja peast proosateksti esitada on lihtsam kui lugusid rääkida.
Tihti toimubki peastlugemine, mitte jutustamine. Sellest saab kohe aru, kui jutujärg läheb õige väljendi ununemisel sassi. Ei osata oma sõnadega edasi minna.
Mõned püüavad väga kaunilt ja ilukõneliselt jutustada, mõni aga vastupidi, omapoisilikult ja väga kõnekeelselt. Mõnikord see sobibki, teinekord mitte, kõik oleneb loost.
Jutustama peaks rahulikult ja väheseid žeste kasutades, mitte üledramatiseerides.
Lugude jutustamine on ennekõike suhtlemine, mitte pelgalt esinemine.
See on üks eneseväljenduse viise. Tuleb osata leida just see lugu, mis sinuga sobib, millist on rõõm jutustada. Tuleb osata oma mõtteid ja tundeid sõnadesse panna.
Head jutustamisoskust on läbi aegade hinnatud.
Aga see oskus ei tule ilma suure töö ja harjutamiseta. Tuleb meelde üks eriti töökas 5. klassi tüdruk, keda juhendasin jutustamiskonkursiks valmistumisel. Lugu valitud ja suupäraseks kohendatud, hakkas ta lihvima esinemist. Nii käis ta 2 kuud pea iga päev raamatukogus sooviga, et ma kuulaksin ta jutustamist. Aga tulemus ei jäänud ka tulemata. Meie kooli konkursil tuli ta nooremas vanuseastmes võitjaks. Samal aastal olime kutsutud ka külalisvõistlejaks Aegviidu kooli. Sealne võit oli eriti magus – vanuserühmas, mis seekord oli 5.-9. Klass, tuli see 5. klassi tüdruk esikohale.
Kui sul on hea lugu ja head kuulajad, siis sa nagu jalutaksid läbi loo.
Käesolevast õppeaastast on rahvajuttude pajatamine sisse kirjutatud ka meie kooli ainekavasse.
Üks unistus on mul ka. Et ühel aastal pajataksid õpilased oma pere pärimuslugusid – oma vanaemade-vanaisade, tädide-onude või emade-isade poolt jutustatud lugusid.
Raamatu „Unenäorong“ autor Andry Ervald, kes pidas end ennekõike jutuvestjaks, on öelnud nii:
„Me elame ajas, kus kõik on nii õhkõrn. Kus suured tornid kukuvad, kus tähtsad mehed langevad, kus internet võib igal suvalisel hetkel kinni joosta, rong kraavi minna, raamatud ära põleda. Aga jutuvestmine jääb.”
Jutustamine julgustab jutustajat meis enestes.
23.-27. november 2015 Väike-Maarja gümnaasiumis ja õppekeskuses
VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI JA ÕPPEKESKUSE JUHTKONNA INFOLEHT 20. november 2015
ESMASPÄEVAL, 23. novembril
- Kell 7.35 algklasside maja õpetajate infominutid.
- Kell 8.05 õppekeskuse õpetajate infominutid.
- Kell 10.35 gümnaasiumi õpetajate infominutid.
- 3. klassid õppepäeval Sagadi Looduskeskuses.
- Kell 15.30 kohtumine Marju Metsmaniga. Osalevad Indrek Lillemägi, Heili Nõgene, Edgar Tammus, Anna Vaimel, Kristi Põdra, Ly Ipsberg.
- Üleriigiline kodanikupäeva veebipõhine viktoriin 23.11.–04.12. Osalevad 5.–12. klass + õppekeskus.
TEISIPÄEVAL, 24. novembril
- Õppekeskuse õpilastel õppekäik Tartu.
- Kell 13.00 õppekeskuse saalis Saksamaal praktikal olnud õpilaste praktikaaruande kaitsmine.
KOLMAPÄEVAL, 25. novembril
- Algklasside majas kirjanduslik kadrikarneval.
- Kell 12.00 õppekeskuse saalis 7.–9. klass ja kell 13.00 10.–12.klass + õppekeskus loengul „Vali elu“.
- Kell 11.15 sõidab 6.–7. klassi võistkond Rakveresse Keskkonnaviktoriinile.
- Marje Eelmaa HTM välishindamise konverentsil Tartus.
NELJAPÄEVAL, 26. novembril
- 3.–4. tund 6. klassidele projekti „Kaitse end ja aita teist“ raames Päästeameti loeng.
- 2.–4. tund ruumis 302 KODANIKUPÄEVALE pühendatud esseede/luuletuste kirjutamine. 5.–12. klassi osalejate nimekiri stendil.
- Kell 12.00 õppekeskuse saalis 9.–12.klassi õpilastele DIREKTORITUND.
- Kell 14.30 kooli nõukogu koosolek.
REEDEL, 27. novembril
- Kell 10.00 seltsimajas „Muusikatund ansambliga Kvintessents“. Osalevad 4.–12.klass.
- Kell 12.00 ruumis 302 10.–12.klassil kohtumine Kalle Laaneti ja Eerik-Niiles Krossiga.
- Marje Eelmaa ja Anneli Kütt PRÕM teabepäeval Tallinnas.
EELINFO:
- E, 30. nov Advendihommik kell 8.00 algklasside majas, kell 8.45 5.–12.klass ja kell 9.40 õppekeskuses
- 30.11.–4.12. matemaatikanädal algkoolis.
- 30.11.–04.12. õppekeskuse saalis näitus „Hoia, mida armastad“.
- 30.11. kell 14.45 ja 02.12. kell 14.00 gümnaasiumi peamaja õpetajatele õppekava seminar. Kokkuvõte I etapist. Kõigil rühmadel teha 5-minutiline ettekanne tehtust.
- T, 1. dets tutvuvad koolidega külalised välismaalt.
- 3. dets ja 10. dets õppekeskuses avatud jõulukohvik.
Õpilased valisid Edgar Tammuse kõige sõbralikumaks õpetajaks
Eesti Õpilasesinduste Liit kutsus oma liikmeid üles tunnustama õpilassõbralikke õpetajaid ning esitama neid üleriigilisele konkursile. Väike-Maarja Gümnaasiumi õpilasesindus valis kõige õpilassõbralikumaks õpetajaks Edgar Tammuse.
Õpilasesindus põhjendab tema õpilassõbralikemaks õpetajaks valimist nii:
„Ta asus tööle meie koolis sellel õppeaastal ajaloo, avaliku esinemise ning uurimistööde aluste õpetajana, kuid juba on jätnud ta õpilastesse oma iseloomu ning tööga positiivse jälje. Õpetaja Edgar on oma senini tehtud tööga suutnud muuta meie koolielu rõõmsamaks. Tal on tagataskust võtta alati muhedad naljad ning tema tunnid mööduvad lausa linnulennul. Õpetaja Edgar on ka klassijuhataja 5. klassile, tema klass saab alati kindel olla, et neil on õpetaja, kes nende eest seisab ja neid aitab. Kõrvalt vaadates on imetlusväärne, et ta suudab õpilastes välja tuua just nende parimad omadused. Ta on õpilastele nii sõber kui ka õpetaja. Just tema tuleb kõigile alati vastu ning suudab koolitunnid lõbusaks ja huvitavaks muuta. Edgar on õpetaja, keda õpilased tahavad hoida ja keda väärtustatakse. Kui me oleme hädas, ei pööra ta kunagi selga, vaid aitab alati. Juba see teeb ta eriliseks, et tal on oskus saada nii lühikese aja jooksul õpilaste sõbraks. Teistest õpetajatest erineb ta just selle poolest, et oskab mõelda väljaspool kaste ja teha koolitunnid huvitavamaks. Edgarist kandub alati positiivsust, näiteks kui me oleme esimeses tunnis väga väsinud, lähme enda “üles äratamiseks” temaga koos õue “Põdra maja” laulma. Tal on põnevad ettepanekud, kuidas tundi muuta omapärasemaks ning ka lõbusamaks. Ajaloo tunnis vaatame huvitavaid videosid, mis aitavad sellesse teemasse paremini süveneda ja teemat enda jaoks kinnistada. Me arutleme, teeme rühmatöid, otsime arvutist informatsiooni ning just selline õppimisviis arendab meid minu meelest kõige rohkem. Ta viib õpilasi Väike-Maarja muuseumi tutvuma ka kohaliku ajalooga, mis rikastab õpilaste silmaringi. Just tema on aasta õpilassõbraliku õpetaja tiitli vääriline!“
Palju õnne, õpetaja Edgar Tammus!
Matemaatikanädal Väike-Maarja gümnaasiumis ja õppekeskuses
9.-13. novembrini oli Väike-Maarja gümnaasiumi peamajas ja õppekeskuses fookuses matemaatika. Tervet nädalat täitsid matemaatikapädevust arendavad ja proovile panevad ettevõtmised 5.–12. klassile ja õppekeskuse õpilastele.
Koolimaja koridoridesse olid üles seatud matemaatikaga seotud päevaküsimused silmaringi- ja nuputamisülesannetega. Õigesti vastanute vahel loositi iga päeva kohta välja väiksed praktilised auhinnad.
Teisipäeval panid 5.–9. klassi esindajad end proovile kooliolümpiaadil. Kõik klassid läbisid matemaatikatundides eelvoorud pranglimises ehk aja peale peastarvutamises Miksikese keskkonnas ning kolmapäeval kohtusid vanusegruppide 5.–6. klass, 7.–9. klass ja 10.–12. klass tublimad juba pranglimise koolifinaalis. Eraldi kategoorias võtsid pranglimises mõõtu ka õpetajad.
Meie enda abiturientidelt tuli idee korraldada matemaatiline teatevõistlus, mis saigi teoks neljapäeval. Klassid panid välja kaheksaliikmelised võistkonnad, kes liikusid matemaatilisest ülesandest järgmiseni korvpalli põrgatades või hokikepiga palli taga ajades. Hasarti ja nuputamist jagus võimlasse rohkelt.
Nädalaküsimusele kooli kodulehel ja Facebooki lehel laekus pea poolsada õiget vastust. Üleskutse võtsid vastu ning panid enda loogika ja arvutamisoskuse proovile nii õpilased, lapsevanemad, vilistlased, õpetajad kui ka teised Väike-Maarja gümnaasiumi sõbrad. Võitjatega võtame ühendust.
Ka õppekeskuses täitsid nädalat matemaatikateemalised tegevused. Iga päev nuputati vastuseid päevaküsimustele, matemaatika tundides selgitati välja parimad peastarvutajad ja parimad ülesannete lahendajad ning lisaks luuletati matemaatikast.
Matemaatikanädalal silma paistnud gümnaasiumi õpilasi tunnustati koolikogunemisel 20. novembril.
Algklasside maja ootab matemaatikanädal ees 30. novembril kuni 4. detsembril.
Matemaatikaõpetajad Heli Reinart, Kadri Paberits ja Heili Nõgene tänavad osalejaid ja kaasamõtlejaid!
TULEMUSED:
Pranglimine
1.-5. klassi kergejõustikuvõistluste tulemused
Esmaspäeval, 16. novembril toimusid Väike-Maarja Gümnaasiumi kergejõustikuvõistlused 1.-5. klassile.
60m jooksu tulemused 16.11.2015
60m tõkkejooksu tulemused 16.11.2015
Kodanikupäeva viktoriin 23.11.-04.12.2015
TRADITSIOONILINE ÜLERIIGILINE
KODANIKUPÄEVA VIKTORIIN
Viktoriini eesmärk on süvendada noorte teadmisi Eesti Vabariigi põhiseaduslike institutsioonide, inim- ja kodanikuõiguste, vabaduste ja kohustuste ning Euroopa Liiduga seonduva osas.
Viktoriin avatakse 23. novembril aadressil http://www.meis.ee/kodanikupaeva-viktoriin
- Jälgi palun, et avad viktoriini sinule sobivas keeles ja vanuseastmes.
- Enne viktoriini lahendamist loe kindlasti läbi viktoriini juhend.
OOTAME ROHKET OSAVÕTTU!
Raamatukogutund 2.A klassiga
Teise veerandi esimesel nädalal käisid algklasside maja raamatukogus külas 2.a klassi õpilased.
Kohtumise teemaks oli lastekirjanik Aino Pervik. Raamatukogus oli Aino Perviku raamatutest väljapanek ning raamatukoguhoidja tutvustas lastele kirjanikku ja tema raamatuid. Püüti ära arvata kirjaniku vanust, aga see jäi veel kodus arvutamiseks. Kuulati huviga ja saadi teada, et „Sipsiku“ kirjutanud lastekirjanik Eno Raud on tema abikaasa ja et nende peres on üles kasvanud kolm last. Professor Rein Raud oli lastele võõras, see-eest Mihkel Raud kui muusik, oli kõigile teada ja tuttav. Ja loomulikult oli kõigile tuttav Piret Raud – lastekirjanik oma raamatutega.
Lugesin ette Aino Perviku väikese vigurijutu „Keeruline lugu“. Ja siis sai iga õpilane valida ja laenutada ühe Aino Perviku raamatu ja hakata selle järgi täitma töövihikut.
Tänane päev algas minule väga hästi, sest õpilased olid nii usinad kuulajad ja kaasarääkijad. Loodan, et ka nendele oli see tore tund.
Liidia Arumägi
Algklasside raamatukoguhoidja
21.11.2015
Otseviited
