Lõppevat õppeaastat ilmestasid Väike-Maarja gümnaasiumis veerandi lõppudel juba traditsiooni staatuse omandanud loovus- ja projektipäevad. Neljanda veerandi lõpp ei olnud erandiks, vaid lastekaitsepäev pani efektse ja energiast kantud punkti kooliaastale.
1. juunil pidasid Väike-Maarja gümnaasium ja õppekeskus koostööpäeva. 5.–8. klass, 11. klass ning õppekeskuse õpilased kogunesid õppekeskuse saali, et meenutuseks üle vaadata film Väike-Maarjas hiljuti peetud suurejoonelisest Playbacki maakondlikust voorust.
Seejärel jagati õpilased ülekoolilistesse segameeskondadesse ja suur koostöö harjutamine võiski alata. Iga meeskond sai enda kätte tahvelarvuti, mis suunas paikapandud logistika alusel järgemööda kaheksasse töötuppa ning igas töötoas tuli lisaks põhitegevusele lahendada tahvelarvutis lisaülesanne.
Õpilaskodu puhketoas ootas Eeva pallide ülesandega, kus tuli ämbritäis palle nööridest tehtud rennide abil õigesse kohta toimetada. Natuke katsetamist, tunnetus kätte ja igaühe pallid veeresid kokku ühte anumasse. Õppekeskuse saalis ootas Siivi koolitusfirmast 360° hiigelsuure pliiatsiga, millega tuli ühiselt meeskonnana kirjutada paberile sõna „PÄIKE“.
Ühes töötoas tuli kõigil taas ühiselt tegemist paeltega, teises naeltega. Aga võtame ükshaaval. Paelte töötoas tehti Virge ja Külli juhendamisel paarilisega koostööd, et ühe käega kingapaelu siduda – üks parema, kaaslane vasaku käega ja vastupidi. Naelte töötoas andis Marje ülesandeks panna terve peotäis naelu toetuma üheleainsale naelale – natuke ühist katsetamist ja naeltest ehitatud viilkatus leidis oma tasakaalupunkti naelapeal.
Luule juhendamisel panime suurtest pusleklotsidest kokku noolekujutisi. Kahes töötoas toetusime üksteise pimesi tunnetamisele. Keneli ja Katarina töötoas loendasime pimesi arve – kui mitu inimest samal ajal arvu ütlesid, alustasime algusest. Eikki töötoas joonistasime pimesi kaaslase juhendamise abil pilte.
Ja Karin trikitas meid ennast kaaslastele rohkem tutvustama, lastes igaühel tualettpaberi rullist paberit võtta, ning seejärel üllatuslikult end iga paberitüki jagu iseloomustada.
Pärast kosutavat lõunapausi said meeskonnad taas tahvelarvutid enda kätte, et luua koostööteemalised videod. Valminud filmidega alustame sügisel juba uut, koostööhõngulist 2016/2017. õppeaastat.
Töötubade järgsel kogunemisel tõusid enamike õpilaste käed vastuseks küsimusele, kas koostööpäev meeldis ja võiks tulevikus kordudagi. Lemmiktöötubade nimetamisel aga üksmeelt ei leitud, läbisegi kõlasid erinevad arvamused. Seega tundub, et igaüks leidis endale midagi. Ja küllap sai igaüks pisut tuttavamaks oma koolikaaslastega, arendas oma koostööoskusi ning ehk laiendas enda jaoks ka koostöö mõistet ja vajalikkust.
Ja ärgem unustagem, et kogu sündmus toimus õppekeskuse hoones, et vaikusega toetada gümnaasiumimajas põhikooli eesti keele eksamit sooritavaid kaasõpilasi. Selline koostöine panuski koolipere poolt.
Koostööpäeva viisid läbi huvijuht Helina koos abilistega ja koolitusfirma 360°.
VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI JA ÕPPEKESKUSE JUHTKONNA INFOLEHT 9. juuni 2016
ESMASPÄEVAL, 13. juunil
TEISIPÄEVAL, 14. juunil
KOLMAPÄEVAL, 15. juunil
NELJAPÄEVAL, 16. juunil
REEDEL, 17. juunil
EELINFO:
Väike-Maarja gümnaasiumi 6. klassi õpilased saavutasid möödunud nädalal „Kaitse end ja aita teist“ laagris neljanda koha.
“Kaitse end ja aita teist” ehk KEAT on põhikooli õpilastele mõeldud koolitus, mis käsitleb pääste, politsei ja esmaabi valdkonda. Igal õppeaastal leiavad koolides 6. klassi õpilastele aset koolitused, mis kulmineeruvad kevadel laagri ja võistluspäevadega, kus korratakse üle teooriatundides õpitu, tehakse temaatilisi teatevõistlusi ja viiakse läbi muid lõbusaid tegevusi.
Kui õppeaasta vältel läbisid koolituse kõik kuuendikud, siis laagrisse pääsesid koolist kümme õpilast. Laager toimus Lammasmäel 31. maist 2. juunini. Väike-Maarja gümnaasiumit esindasid 6.A klassist Lisette Akkuratov, Gerly Riives, Birgit Veermets, Kardo Eino Klement ja Karl Siimer ning 6.B klassist Anete Tomingas, Madli Matvejev, Krislyn Kitsing, Reno Kiisküla ja Voldemar Pops.
Võistlustel, mis koondusid nimetuse alla „Karussell“, said väikemaarjalased 3. koha ning orienteerumisel 7. koha, üldarvestuses kuulus neile maakonna 23 kooli seas 4. koht.
VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI JA ÕPPEKESKUSE JUHTKONNA INFOLEHT 3. juuni 2016
ESMASPÄEVAL, 6. juunil
TEISIPÄEVAL, 7. juunil
KOLMAPÄEVAL, 8. juunil
REEDEL, 10. juunil
EELINFO:
1. juunil pidasid Väike-Maarja gümnaasium ja õppekeskus koostööpäeva. Oma panuse sellesse päeva andis ka kooliraamatukogu töötoaga “Räägi endast”. Oli lõbus päev.
Koolipere tunnustava aplausi ja kooliraamatukogu logoga märkmiku said
Väike-Maarja gümnaasiumi abiturient Simoona Must paistis maakondlikul olümpiaadil ajalooteadmistega silma ning kutsuti XXV üleriigilise ajaloo-olümpiaadi lõppvooru, mis leidis aset 23. märtsil Tartus Miina Härma Gümnaasiumis.
Simoona Must saavutas 29 õpilase seas 15. koha. Ta võistles samal teemal, milles maakondlikus voorus – “Sotsialismileer ja selle lagunemine”. Olümpiaaditöö koosnes essee kirjutamisest ja faktiteadmisi testivast osast.
Vabariiklik lõppvoor toimus 8.–12. klassile ja sinna kutsuti iga piirkonna võitja, kes saavutas 60% maksimumpunktidest ja lisaks paremate tulemustega õpilased punktiarvestuse alusel, kokku 30 õpilast. Simoona Must kutsuti lõppvooru piirkonna esindajana.
28. mail olid Simoona Must ja tema juhendaja Kristi Põdra palutud Lääne-Viru ainetundjate aupäevale, kus Lääne-Viru Omavalitsuste Liit koos paljude koostööpartneritega neid maakonna esindamise eest tunnustas.