Siberi põlisrahvaste teemaõhtul linastunud „Armastuse maa“ lummas ja pakkus kontraste

20. veebruari õhtul kogunes Väike-Maarja muuseumisse Siberi põlisrahvaste teemaõhtule 35 huvilist Väike-Maarja gümnaasiumist. Üritus oli suunatud eelkõige 9.-12. klassi õpilastele, kuid huvi tundsid ka mõned nooremate klasside õpilased ja õpetajad.

Õhtut viis läbi Janno Zõbin. Janno on vabakutseline ajakirjanik ja kultuurikorraldaja, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse bakalaureuseõppe. Kuna ta tunneb sügavamat huvi Siberi põlisrahvaste vastu, tegeleb ta nüüd nende uurimisega Tartu Ülikooli etnoloogia magistrantuuris. Tema eestvedamisel toimus kahetunnine salongiõhtu.

Õhtu algas loenguga. Janno andis alustuseks ülevaate Uurali keelepuust ja eestlaste kaugemate keelesugulaste, samojeedide,  eluolust. Ta tutvustas meile põgusalt kirjanik Nikolai Baturini elulugu ja loomingut ning tõi välja tema romaanides („Karu süda“, „Kentaur“) esinevaid Siberi põlisrahvaste kirjeldusi.

Loengule järgnes Liivo Niglase dokumentaalfilmi „Armastuse maa“ linastus. Tegemist on dokumentaalfilmiga põhjapõtradest, naftast, poliitikast ja luulest. Selle loo peategelane on Lääne-Siberi taigas elanud metsaneenetsist põhjapõdrakasvataja ja luuletaja Juri Vella. See oli mees, kes püüdis oma elu viimaste tundideni tõestada, et ka üksikisikul on võimalik põliselanike elukeskkonda ja kultuuri kaitsta. Ta kaitses oma ihu ja hingega tükikest Lääne-Siberi metsatundrast, kus tema põhjapõdrad igal sügisel paaritumas käivad. Filmi peategelane kutsus seda maad hellitavalt Armastuse maaks. Paraku on seal piirkonnas Lukoili musta kulla maardla ja ka salaküttide varitsusala. Juri püüdis neid Armastuse maalt eemale tõrjuda, sest automürin, püssilasud ja naftatööliste lärm häirib põtrade paaritumist. Ta kasutas segajate minema peletamiseks mitmeid omapäraseid ja hulljulgeid vastupanuvõitluse viise: filmis sissetungijaid, takistas füüsiliselt nende edasipääsu oma maale, kirjutas, tegi end meedias nähtavaks. Film oli juba esimesest minutist alates lausa lummav ja kontraste pakkuv: imeline loodus vs tehnoloogia, arhailisus vs kaasaegsus, inimlikkus vs ebainimlikkus. See oli film, mis pani mõtlema, kes me oleme ja kuhu me jõuda tahame.

Filmijärgselt oli huvilistel võimalus jääda Janno Zõbiniga pikemalt vestlema.

Salongiõhtu oli meeleolukas ja hariv. Aitäh meie kooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajale Kristi Põdrale, kes meid, õpilasi, sellele üritusele kaasas. Loodame, et selliseid teemaõhtuid korraldatakse veel.

Kirke Tobreluts

10. klassi õpilane