Kirjanduslik karneval kadripäeval

No see on üks lahe üritus. Lapsed uhketes kostüümides on ärevil. On põnevust ja pabistamist, kas kõik on ikka meeles, mis õpetaja õpetanud.

Karneval algab. Lavale tulevad muusika saatel kolm kassi 1.a klassist ja kutsuvad veel karvapalle juurde kassitantsu lööma. Oh kui palju teid, kiisukesi, kokku sai. Ei mahu hästi äragi. Kiis, kiis, kiis, kassi… Aitäh kiisu- miisudele ja õpetaja Egnele ilusa tantsu ja laulu eest. Kurnäu!

Ja siis on esinemisjärg 1.b klassi käes. Õpetaja Külli tassib lavale suure puu sildiga „Kohvik“.  Oh, oh! Kas nüüd hakkame kohvitama? Ei, ei, ei. Kohe luges Kert-Kristjan meile suurest raamatust ette, et see on Jäneseema kohvik. Jänkuemme oli suure korvitäie porgandipirukaid küpsetanud. No oskas see poiss alles ilmekalt, soravalt ja valju häälega lugeda! Üldse ei pabistanud. Pirukaid maitsesid Siilid-pobisejad, Oravad, Rebased, Linnud, Hallivatimehed, Põder, isand Kits. Mitte keegi ei märganud Jänkuema kiita, ainult virisesid: pole nende maitse järele. Haavikuemand oli väga kurb. Siis tuli karu, sõi pirukat ja kiitis, et need porgandipirukad on ikka väga head! Lõpp hea, kõik hea! Olite suurepärased!

No ega kadripäeval ilma Kadrideta hakkama saa. Kallid Kadrid, tulge sisse, olete nii ilusad … Need ju õpetaja Tea õpilased 2.a klassist. Kõik puha valgesse riietatud. Nad olid selgeks õppinud ehtsa kadrilaulu „Tere eite, eidekene!“ kolme kadrieide Angelina, Lisanna ja Karolina eestlaulmisel. Tublid lapsed! Aitäh!

Õpetaja Ele-Riin oli oma 2.b klassi lastele õpetanud näidendi „Hüljatud nukud“. Nukuema Kätlin oli unustanud oma nukkude Martini ja Laura eest hoolt pidada. Nukud olid tolmused, hüljatud ja õnnetud. Õnneks märkas neid Linnuke ja viis nad mänguasjade poodi. Seal aitasid Hiir ja Kassiisand nukud puhtaks pesta ja uued riided selga panna. Nukud olid nii ilusad ja lõbusad teiste mänguasjade seas. Peagi leidsid nad endale uue nukuemme, kes nad poest enda koju viis. Väga ilus ja õpetlik lugu. Tore esitus! Aitäh!

3.a klass, õpetaja Kaja juhtimisel, esitas kõigile lastele tuttava loo „Väike nõid“. Väikest, vaprat nõida mängis Ethel Liis ja tema ustav sõber kaaren Abraksas oli Kati- Ly. Aga Blocksbergi mäel käis tõeline tants ja trall. Kari nõidasid,  väga kirevates kostüümides, pidasid nõiasabatit. Muidugi ei lubatud Väikest Nõida peole ja saadeti ilma luuata koju õppima halbu tegusid tegema. Aga Väike Nõid oli tubli ja ei hakanud kunagi halbu tegusid tegema. Aga seda nõiatantsu oleksin minagi tahtnud vihtuda . Tänud teilegi!

3.b klass. „Väikese poisi suur mure“. No mina ei tea, kust see õpetaja Helve küll sellise loo leidis. Oli see alles üks jantide jant! Kogu trall käis koolipoisi suure mure- kehva hinnetelehe ümber. Koolipoisse mängisid Peeter ja  Markus. Aga muretut Karlssoni ei pannud ükski häda põdema. Ka Pipi soovitab Peetril olla normaalne. Buratiino lohutas: „Raha on elus kõige tähtsam asi. Kui pappi on, siis elad hästi!“ Kunksmoor ütles, et tema pole päevagi koolis käinud, aga on siiski läbilöögivõimeline. Väike Nõid aga õpetas: „Meil on nii – õiged tegijad tulevad kolmemeestest, kui nad andekad on.“ Oma soovitustega ajasid nad Markuse hoopis segadusse. „Olen andekas, ei ole andekas. Tundub, et selles on küsimus.“. Eks see hinneteleht on nii mõnegi lapse suur mure. Aitäh lustliku esitamise eest!

Esinemisjärg on jõudnud 4.a klassini. Õpetaja Tiiu lapsed on valinud esitamiseks „Nukitsamehe“. Nuki, Nuki, Nuki! Kas on ka last, kes Nukit ei teaks ja tunneks! Nukiks oli kehastunud Romet. Itit ja Kustit mängisid Andriana ja Aivar. Väga nupukalt oli lahendatud Vanamoori  ja tõeliselt hirmuäratavate metsakollide stseen! Tekkis tõsine hirm – kas Iti ja Kusti ikka pääsevad koju. Pääsesid! Ja veel koos Nukiga! Kodus ootas lapsi kodusoojus, õed, vennad, vanemad! Nii armas lugu ja hästi mängitud! Aitäh teilegi!

4.b klassi õpilased ja õpetaja Jana on valmis esinema. Alustuseks esitatakse „Teistmoodi vana aja lood“. Nii mõnelegi tuli tuttav ette see lõputa lugu. Too vett! Millega? Kruusiga. Kruus katki! Paranda ära! Millega? Ja nii edasi, ja nii lõputa… Teine lugu jutustas kapsapeast, kes ei tahtnud kasvada. Peremees- Riko Remi istutas kapsataime, aga keegi ei viitsinud kapsast kasta. Ja Kapsas- Johanna- Jeta ei mõelnudki kastmata kasvada. Oh seda laiskust küll! Ainult Surma ähvardusel sai Kapsas lõpuks kastetud. Ja ennäe! Kribalast kapsataimest kasvas põrakas kapsapea, millega poleks häbi isegi Paunvere väljanäitusele minna! Tore, tore! Aitäh!

Ja saigi karneval läbi. No meil on ikka fantastilised õpilased ja õpetajad! Iga asja peale mihklid! Ega muud kui hakkame aga järgmist üritust ette valmistama. Jõudu meile!

Raamatukoguhoidja Liidia

27.11.2015