Keel, mida rääkis su ema, mida rääkisid vanaemad ja vanaemade emad
Emakeelepäev on riiklik tähtpäev, mida tähistatakse 1996. aastast luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil. Emakeelepäeva jaoks valiti Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev, kuna Peterson oli üks esimesi eestikeelseid kirjanikke. Ka pööras ta oma oodis “Kuu” tähelepanu just eesti keelele kui kirjanduskeelele. Meie kooli 1.-4. klasside õpilastel on traditsiooniks olnud sellele päevale eelnevalt klassisisese luulevõistluse läbiviimine, et saata parimad Väike-Maarja valla koolide 1.-4. klasside luulevõistlusele. Lisaks oleme korraldanud kauni käekirja konkursi ja tähistanud tähtsat päeva kogunemisega.
Sellel aastal oli nendele tegevustele lisaks võimalus kõikidel osaleda töötubades. Rühmad moodustasime nimekirjade järgi ja nii sai 8-9liikmelistesse gruppidesse igast klassist õpilasi, kellel tuli koos erinevaid ülesandeid lahendada. Päev algas saalis rühmaliikmetega tutvust sobitades ja jätkus kuues töötoas.
Ühe tähe jutte sai kirjutada õpetaja Tiiu juhendamisel. Regilaulutoas õpiti selgeks alguses lausa sõnaseletust vajavaid sõnu sisaldav laul.
Õpetaja Kaia abiga moodustati ka pillirühm ning kanti laul päeva lõpus saalis ette.
Ka näitlemistoas valminud lühinäidendit saime hiljem saalis nautida. Õpetaja Kaja ja Viive valisid ettekandjateks säravaimad tähed.
Ilusa kirjaga kirjutatud luuletused valmisid õpetajate Helve, Liidia ja Eve valvsa pilgu all. Neist parimad leidsid tee näitusele koridori seinale.
Kuldvillakus tulid välja gruppide erimeelsused ja selgus, et teinekord on muna kanast targem. Küsimuste hulgas oli kergeid ja raskeid, aga kõik ikka seotud meie kauni keelega ja hoolikalt õpetaja Ele-Riini ja Sireti poolt valitud.
„Milline keel on emakeel? Milline maa on isamaa?“, küsiti õpetaja Jana ja Egne poolt tähe kaunistamise toas. Kai Vasamäe luuletuses sai iga õpilane joonistada ja kaunistada ühe tähe ja nii tähthaaval see luuletus kokku pandigi. Iga joonistuse juures on midagi autorile olulist ja tähtsat, mis talle meie maa, kodu ja keele juures oluline tundub.
Töötubade kokkuvõtteid ja esinemisi saime kuulata viienda tunni ajal saalis. Selleks hetkeks olime asunud ka pöialt hoidma neljateistkümnele õpilasele, kes esindasid meie kooli Kiltsis toimuval luulevõistlusel. Reedesel kogunemisel esinesid meile oma luuletustega Aveli Kiisk, Kert-Kristjan Kask, Egle Vissak ja Annalisa Kesküla. Meie pöidlahoidmisest oli kasu olnud ja valla luulevõistlusel saavutati järgnevad kohad:
Aveli Kiisk 1. koht
Jette Kriit 2. koht
Kert-Kristjan Kask 1. koht
Laura Eenpuu 3. koht
Egle Vissak 1. koht
Angelina Alt 3. koht
Markus Jeruslanov 1. koht
Annalisa Kesküla 2. koht
Kauni käekirja konkursil osutusid parimateks:
Kadi Lehtlaan, Kaarin Veelaid, Epp Sepp, Marit Võhma, Sten-Karl Kalvik, Eliis Vatt, Mari-Liis Kõnnu, Siim Sikkar, Karlotte Lood, Gregor Purge, Laura Eenpuu, Marcus-Mattias Vaher, Karolina Alt, Angelina Alt, Aili Tammoja, Rainis Lükk, Eliise Joonas, Sandra-Maria Toomeniit, Annalisa Kesküla, Ethel-Liis Randveer, Kati-Ly Randviir, Joonas Lamus, Marianne Kortin, Ken Hurt, Pilleriin Vaarik.
Milline keel on emakeel?
See on keel, mida rääkis su ema,
mida rääkisid vanaemad
ja vanaemade emad.
Selline keel on emakeel.
(Kai Vasamäe)
Egne Liivalaid
Algklasside maja huvijuht
Otseviited
