INTERVJUU Virumaa Teataja peatoimetaja Aarne Mäe: „See ajaleht on nagu mu elutöö.“

31. oktoobril käisime meie, Väike-Maarja gümnaasiumi noored ja õpetaja Heili Nõgene, Lääne-Virumaa maakonnalehe Virumaa Teataja toimetuses. Kroonikeskuse kolmandal korrusel võttis meid vastu toimetaja Anu Viita-Neuhaus, kes tutvustas toimetuse erinevaid valdkondi ning hiljem osalesime kollektiivi hommikusel koosolekul. Nägime oma silmaga, kuidas valmib ajaleht. Päeva tipphetkeks oli võimalus kohtuda ja teha intervjuu peatoimetaja Aarne Mäega, kes tõdes, et Virumaa Teataja on tema elutöö.

Kuidas te jõudsite oma praeguse ametini?
Olen lõpetanud Rakvere gümnaasiumi ning pärast seda proovinud mitut elukutset. Läksin õppima Tartu Ülikooli eesti filoloogiat, kuid see jäi katki. Käisin proovimas ka humanitaarinstituudis ja lõpuks õppisin hoopis pottsepaks. Otseselt pole ma ajakirjandust õppinud. Et mingit tööd teha, siis käisin noore mehena nii linnuses müüri ladumas kui ka lihakombinaadis liha lõikamas. Ei osanud otsustada, mida oma eluga peale hakata, kuid mulle meeldis siis ja meeldib siiani kirjutada, sealhulgas ka luuletusi ja lühijutte. Tänu kirjutamishuvile kandideerisingi 1993. aastal ema soovitusel Virumaa Teatajasse reporteri ametikohale. Kuigi alguses ma kartsin suhelda, võeti mind proovitöö põhjal tööle. Nüüdseks olen siin ajalehes olnud tööl juba peaaegu veerandsada aastat. Aastatega tulid kogemused ja
kuigi alustasin spordi- ja kriminuppude kirjutamisega, kasvasin uudistejuhiks ning kui vahepeal mitu peatoimetajat vahetus, tehtigi ettepanek see amet üle võtta, minule. Küsisin oma kolleegide käest, kas nad on nõus ja öeldi: “Jah, Mäepoiss, hakka muidugi, ikkagi oma
inimene.” Nii ma saingi peatoimetajaks, kus olen juba üle 12 aasta ametis olnud.

Kellena näete ennast 10 aasta pärast?
Tegelikult oleks kasulik ja vajalik, kui inimene käiks erinevates kohtades, aga ma ei näe ennast muud tegemas. Mulle meeldib see. Ja just siin. Siin on mul palju tuttavaid ja palju mälestusi. Kuigi ma vastutan nii lugejate, töötajate kui ka allikate eest, on see väga mõnus töö. Iga päev tulen ma rõõmuga tööle. Ma olengi öelnud, et Virumaa Teataja on nagu mu elutöö.

Kuidas teie tööpäev välja näeb?
9.30 on toimetuse koosolek, kus tuleb kõigil kohal olla. Hommikul hakkan tavaliselt uudiseid sirvima ja vaatan üle oma meilikasti. Kui plaan on paigas, siis läheb tööks, et õhtuks tühi leht uudistega täita. Lisaks igapäevastele kohustustele on kuu lõpus ka muid kohustusi, näiteks raamatupidamisega seonduv. Samuti kuuluvad töö hulka erinevad kohtumised ja vastuvõtud. Tegelikult ega ma ei puhka ka puhkepäevadel, ikka vaatan ja otsin, millest saaks lugu teha. Üldiselt peatoimetajad väga palju kirjutama ei kipu, aga mulle meeldib, kui aega on. Olen viimasel ajal kirjutanud rohkem just arvamuslugusid ning teen ka Virumaa Teatajas naljanurka Rakvere Raibet.

Milliseid põnevaid juhtumisi on teil oma töös ette tulnud?
Kui Väike-Maarjast rääkida, siis meenub, et kunagi, kui “raipetehas” loodi, siis Väike-Maarjaga seotud olles, huvitas mind see teema. Eriti pakkus kõneainet kõigile see kohutav hais. Läksin ajakirjanikele mõeldud üritusele demonstratiivselt respiraatoriga, sest ega see piparkoogitehas ole. Enne avamist leppisin tolleaegse volikogu esimehe, tänase vallavanema Indrek Keskülaga kokku, et võtame kaasa kolmeliitrised purgid, kuhu oli peale kirjutatud “puhas õhk”. Kinkisime “raipetehasele” puhast õhku.

Mäe nentis, et kuigi see töö on talle palju andnud, on see oma mõju avaldanud ka tema tervisele, sest liikumist on vähe ja stressi palju.
Tema tööd on kahel korral hinnatud aga Eesti Ajalehtede Liidu poolt, kui ta võitis ajakirjanduspreemia parima arvamusloo eest.

Aarne Mäele meeldib ka reisida, need on hetked, mil saab end igapäevarutiinist välja lülitada. Möödunud kevadel käis ta näiteks Kuubal. Enda tööst täielikult välja lülitamiseks lülitas ta kümneks päevaks välja ka oma mobiiltelefoni. Alguses tundus see hirmutav, kuid
olles tagasi kodumaal sai ta aru, et midagi eluliselt olulist polnudki selle ajaga tegelikult muutunud.
Päeva lõpetamiseks kogunesid kõik koosoleku ruumi, kus toimus diskussioon peatoimetaja ja kõikide VMG meediagrupi õpilaste vahel. Arvame, et päev oli väga produktiivne ja eriti huvitav oli siseneda kõigi nende ajakirjanike argipäeva. Päev ajakirjanikuna – jah, see oli vinge!

Kirke Tobreluts
Keneli Pohlak