Väike-Maarja gümnaasium lähenes loovalt Lurichile

Kolmanda õppeveerandi lõpetas Väike-Maarjas loovuspäev, mis ühendas kogu kooli.

Kui varemgi on veerandi viimasel päeval võetud ette teistsuguseid tegemisi, siis seekordne idee tekkis koostöös kohaliku vallavalitsusega – keskenduda Väike-Maarjast pärit legendaarsele maadlejale Georg Lurichile. Lisaks Lurichi paremale tundmaõppimisele oli eesmärgiks tänavuse Lurichi 140. sünniaastapäevaga seotud sündmusteks materjale luua. 

Nii lõimusid erinevad õppeained, kui õpetajad moodustasid meeskonnad, et huvitavaid tegemisi välja mõelda. Ja eesmärgiks polnud pelgalt huvitavus, vaid võimalus õpilastel koolis õpitut rakendada, tavapärasest erinevalt aineid omavahel ja päriseluga siduda. Õpilastele anti töötoa valikul vabad käed ja igaüks leidis endale meeldivaima ja sobivaima tegevuse veerandi viimaseks koolipäevaks. Õpetajate eestvõttel ja juhendamisel valmisid näiteks kümme erinevat medalite ja diplomite kujundust aprillis peetavateks Lurichi-nimelisteks kooliolümpiamängudeks. Medalite-diplomite kavandid pandi kooli Facebooki lehele ka avalikule hääletusele. Lurichist loodi nii näidend, videoklippe, koomikseid kui ka luuletusi. Et Lurichi sünnipäevakuu saab 1. aprillil alguse Väike-Maarja muuseumis näituse „Kaamelid“ avamisega, kujundati ka selle tarbeks mitu erinevat plakatit. Samuti koostasid õpilased ülevaatliku esitlusmaterjali Lurichiga seotud paikadest ja traditsioonidest Väike-Maarjas, et esitlust aprillis Lurichi konverentsil ja miks mitte ka veebilehtedel kasutada. Valmistati teeviitasid Väike-Maarja kergliiklusteele, mis kannab Lurichi nime, tehti skulptuure ja tervislikke lurichlikke toite. Heale võimlejale ja akrobaadile Lurichile mõeldes loodi väljakutset pakkuv võimlemiskava.

Kui 5.–12. klassini osalesid õpilased ühes kolmetunnises töötoas, siis algklassilapsed määrati teisiti rühmadesse ning vaheldusrikkuse mõttes käisid lapsed kõigis pooletunnistes töötubades – luuletati, tehti diplomeid-medaleid, tervislikke võileibu, moodustati püramiide, pandi teadmisi proovile kuldvillakus ja arendati infootsimisoskust.

Direktor Marje Eelmaa hinnangul nägi ta loovuspäeval koolis ringi liikudes eriti õhinapõhist õppimist ning toetudes ka õpilaste soovile „Teeme veel!“ korraldab Väike-Maarja gümnaasium selliseid ettevõtmisi ka tulevikus.

21.-25. märts 2016 Väike-Maarja gümnaasiumis ja õppekeskuses

VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI JA ÕPPEKESKUSE JUHTKONNA INFOLEHT  18. märts 2016

19.–27. märts gümnaasiumis koolivaheaeg

TEISIPÄEVAL, 22. märtsil

• Kell 11.15 õppekeskuses õpilaste KOGUNEMINE.

KOLMAPÄEVAL, 23. märtsil

• Järvamaa Kutsehariduskeskuses puhastusteenindaja vabariiklik kutsevõistlus.
• 12. klassi õpilane Simoona Must osaleb vabariiklikul ajaloo-olümpiaadil.

NELJAPÄEVAL, 24. märtsil

• Kell 10.00 Väike-Maarja vallamaja eest väljasõit Tallinna tutvuma HITSA Nutiklassiga.

REEDEL, 25. märtsil

• SUUR REEDE

EELINFO:

• E, 28. märts kell 11.00 algklasside majas koolikontsert Lõõtsavägilased. Osalevad 1.–5. klass.
• T, 29. märts 2. tund ruumis 207 toimub 12. klassi karjääritest.
• T, 29. märts kell 12.00 seltsimajas etendus „5 grammi sisemist rahu“. Osalevad 7.–12. klassi ja õppekeskuse õpilased, kes on ostnud pileti.
• K, 30. märts kell 11.00 muuseumis RAHVAJUTTUDE PAJATAMINE.
• N, 31. märts õppekeskuses avatud uste päev.
• R, 1. aprill gümnaasiumis Teaduskooli BIOLOOGIA ÕPIKODA.
• R, 1. aprill kell 12.00 Playbacki kooli eelvoor.
• N, 7. aprill maakonna 5.–6. klassi emakeeleolümpiaad Rakvere põhikoolis.
• R, 8. aprill 3. klassi õpioskuste olümpiaad Kadrinas.

Loovuspäev raamatukogus

Kokkuvõte III veerandi tublidest lugejatest

Noormaadlejaid saatis taas edu

Laupäeval, 12. märtsil osales Väike-Maarja maadlusklubi Luunjas toimunud rahvusvahelisel Jaan Jaago mälestusvõistlusel klassikalises maadluses. Maakondade arvestuses saavutati esimene koht.

Väike-Maarja gümnaasiumi õpilased said meeskondade arvestuses samuti esimese koha. Virgo Raja saavutas 1. koha ja Mikk Sikkar 5. koha.

Väike-Maarja maadlusklubi treeneriks on Lembit Kalter.

Virumaa Tütarlastekoor naasis rahvusvaheliselt koorifestivalilt hõbediplomiga

Virumaa Tütarlastekoor osales 11.-13. märtsil V rahvusvahelisel koorifestivalil Poolas Gdanskis, kus tuli lastekooride kategoorias hõbediplomile.

Konkurss toimus laupäeval, 12. märtsil. Dirigentideks olid Väike-Maarja gümnaasiumi õppealajuhataja Ly Ipsberg, Kaie Aja Kundast ja kontsertmeistriks Darja Roditšenko. Kooris laulsid ka Väike-Maarja gümnaasiumi õpilased Anette Kasemets, Birgit Veermets, Brita Moorits, Gerli Kaur, Keneli Pohlak, Kristiina Raag, Raine Hiiemäe ja Mona Seppern.

Rahvusvahelisel koorifestivalil osalesid koorid Euroopa riikidest Jaapanini. Reedel, 11. märtsil olid kooridel Gdanski kirikutes kontserdid. Ka Virumaa Tütarlastekoor andis 20-minutilise kontserdi. Festival lõppes pühapäeval ühise galakontserdiga.

Gümnaasiumiöö innustas end tundma õppima

Gümnaasiumiöö fotodega saad tutvuda siin. 

Reedel, 11. märtsil toimus Väike-Maarjas esmakordselt gümnaasiumiöö, mis kandis pealkirja „Elu pärast kooli – kuidas sellega toime tulla?“. Väike-Maarja muuseumisse, kus sündmus aset leidis, kogunes reedeõhtut veetma üle 40 inimese.
Eesti keele õpetaja Indrek Lillemägi ütles üritust avades, et eesmärk oli korraldada mõnusa õhkkonnaga vestlusõhtu, ja tundus, et täpselt selliseks see kujuneski. Oma loo ja oma õhinapõhisest tegevusest rääkisid ning julgustasid ajuteadlane Jaan Aru, ajakirjanik Rain Kooli, veresoontekirurg Veronika Palmiste ning noor näitleja Laura Niils.

Jaan Aru Väike-Maarja gümnaasiumiööl

Noor ajuteadlane Jaan Aru on viimastel aastatel tuntud karismaatiline esineja Eesti erinevatel konverentsidel, nii ka Väike-Maarjas. Sütitav, mõtlemapanev, naerupahvakuid esilekutsuv – just nii gümnaasiumiöö esimene esineja Jaan Aru meie õhtu elama lõigi. Kuidas selline keeruline organ nagu aju töötab, kuidas oma aju hoida, kuidas efektiivsemalt õppida, miks on magamine vajalik, kuidas jõudis tema ise end köitva alani – need olid vaid mõned teemad, mida ta oma sõnavõtus avas.

Sarnaselt teistegi gümnaasiumiöö esinejatega arutles ERR portaalide peatoimetaja, tuntud ajakirjanik Rain Kooli, kuidas ta oma alani ja tänase professionaalsuseni jõudis, ajakirjaniku kui maailmaparandaja tööst, oma põhimõtete järgimise olulisusest. 

Veronika Palmiste

Neljast esinejast üks oli meie oma vilistlane Veronika Palmiste, kelle põhitegevus Väike-Maarja gümnaasiumis oli väga hästi õppimine ja igal olümpiaadil käimine. Hea esinejana rääkis ta elavalt oma kogemustest, kuidas on temast saanud veresoontekirurg, kelle loodud kuvand erialast kujundab arvamust ka väljaspool Eestit, kuidas sellise eneseteostuseni jõuda ja kas see kõik on sellist pingutust väärt.

Noor näitleja Laura Niils rääkis oma teest näitlejakutseni ning erakordsest ettevõtmisest luua oma kursusega ise oma teater – Must Kast.

Lihtsatele ja inspireerivatele sõnavõttudele järgnes vestlusring esinejate ja abiturientide vahel, kus said kõik kaasa arutleda, kuidas siis ikkagi eluga pärast kooli lõppu toime tulla, kuidas leida oma ala ja kuidas leida inspiratsiooni. Paneeldiskussioonis osalesid abituriendid Hannamari, Simoona ja Tair. Vestlust hoidis ohjes Väike-Maarja gümnaasiumi õpetaja Indrek Lillemägi.

Vestlusringis Veronika Palmiste, Laura Niils ning abituriendid Tair, Hannamari ja Simoona

Kohaletulnud noortest teavad mõned täpselt, mida nad tahavad ning osad veel otsivad oma ala, oma teed. Ehk polegi muretsemiseks põhjust, sest ka kõigi esinejate suunavalikul oli palju tegureid ja erinevaid etappe ning sihtpunkt ei paistnud kellelgi kohe selgelt. Vestlust juhtinud õpetaja Indrek avaldas arvamust, et ameteid, mida tänapäeva noored tulevikus pidama hakkavad, pole suure tõenäosusega veel olemaski.

Õhtut läbivaks teemaks oli vajadus end jälgida ja paremini tundma õppida. End tundma õppida on võimalik kohtudes oma ala tippudega, jälgides oma ajutööd, tehes ajakirjanikuna millestki-kellestki lugu, olles laval. Ja seejärel vastavalt reageerida. Kui taipad, et sinuga on raske suhelda, võid võtta vastu otsuse muutuda ning treenida end olema parem kaaslane või koostööpartner. Kui sinust on targemaid, osavamaid, nutikamaid, siis on sinu ülesanne anda lihtsalt endast parim. Kõlama jäid mõtted: oluline on proovida; isegi siis, kui kukud, on võimalik püsti tõusta; oluline on, et oleks oma tugivõrgustik, kes on sinuga ka siis, kui ebaõnnestud; kõik sõltub tahtest; mitte anda alla, sest sa ei tea, mis oleks saanud, kui oleksid proovinud.

Gümnaasiumiöö idee kasvas välja Vikerraadio ja Klassikaraadio Ööülikooli saatesarjast, mis pakuvad kohtumisi erinevate Eesti õppejõudude ja mõtlejatega. Väike-Maarja gümnaasiumiööle otsustasid korraldajad Väike-Maarja gümnaasiumist ja kooli õpilasesindusest kutsuda esinema Eesti tuntud inimesi, kes inspireeriks ja julgustaks õpilasi. Õpilaste sooviks oli kuulda lugusid sellest, kuidas leida oma tee ning kuidas tulla toime riskide võtmise ja juhtimisega.
Sündmus oli suunatud Väike-Maarja valla koolide 9.–12. klassi õpilastele ning lisaks Väike-Maarja gümnaasiumi enda õpilastele olid kutsutud osalema ja kaasa mõtlema Kiltsi põhikooli ja Simuna kooli lõpuklassid, Väike-Maarja õppekeskus, õpetajad ning kogu gümnaasiumi õpilasesindus.