21. juunil 2016. a lõpetas Väike-Maarja gümnaasiumi 93. lend, mis paistis silma oma aktiivsuse ja ühtehoidvusega, aga ka kahe kuldmedalisti ja kahe hõbemedalistiga. Väga heade õpitulemustega pälvisid kuldmedalid Simoona Must ja Hannamari Soidla ning hõbemedalid Sandra Alas ja Mari-Ann Mägi.
„Selles klassis on võibolla rohkem medaleid kui Rio olümpialt tuleb,“ ütles vallavanem Indrek Kesküla ja kinkis medalistidele tänukirjad väikse toetussummaga vallalt.
Direktor Marje Eelmaa andis lõpuaktusel noortele koolivärvides õhupallid, soovides head lendu oma unistuste poole. 11. klassi nimel kõnelenud Ranno Rajaste tõi välja, et ta pole näinud nii töökat ja kokkuhoidvat seltskonda, kellele polnudki kahju klassidevahelistes võistlustes kaotada.
Klassijuhataja Eda Erras ütles, et lõpetamise hetkest on tema jaoks terve 93. lend kantud Väike-Maarja suurkujude nimistusse. Aktusesse mahtus üllatusesinemine Tairilt ja Jalmarilt ning rohkelt õnnitlussõnu. 93. lennu nimel kõneles Hannamari Soidla, keda toetasid kõik tema kaaslased laulusalmidega.
93. lennus lõpetasid Väike-Maarja gümnaasiumi 17 õpilast.
Simoona Must – autasustatud kuldmedaliga ja kiituskirjaga väga hea õppimise eest ning väga heade tulemuste eest ajaloos, Kaitseministeeriumi poolt hõbedase rinnamärgiga riigikaitseõpetuse läbimise eest, tänukirjaga julguse, huvi ning analüüsiva meele eest kohavaimu hoidmisel, Väike-Maarja nooruse esindamise eest Wiedemanni konverentsil, panuse eest õpilasesinduse tegevusse, osalemise eest rahvatantsus ning tublile laulutüdrukule. Simoona on lõpetanud muusikakooli klaveri erialal.
Hannamari Soidla – autasustatud kuldmedaliga ja kiituskirjaga väga hea õppimise eest, Kaitseministeeriumi poolt hõbedase rinnamärgiga riigikaitseõpetuse läbimise eest, tänukirjaga heade tulemuste eest ajaloos ja muusikas, julguse, huvi ning analüüsiva meele eest kohavaimu hoidmisel, Väike-Maarja nooruse esindamise eest Wiedemanni konverentsil ning eduka, toimiva ja ühtehoidva õpilasesinduse kujundamise eest. Hannamari on lõpetanud muusikakooli viiuli ja saksofoni erialal.
Sandra Alas – autasustatud hõbemedaliga ja kiituskirjaga väga hea õppimise eest, Kaitseministeeriumi poolt hõbedase rinnamärgiga riigikaitseõpetuse läbimise eest
Mari-Ann Mägi – autasustatud hõbemedaliga ja kiituskirjaga väga hea õppimise eest, Kaitseministeeriumi poolt hõbedase rinnamärgiga riigikaitseõpetuse läbimise eest ning tänukirjaga heade tulemuste eest ajaloos. Mari-Ann on lõpetanud muusikakooli klaveri erialal.
Kaspar Bork – autasustatud tänukirjaga hea õppimise eest, Kaitseministeeriumi poolt hõbedase rinnamärgiga riigikaitseõpetuse läbimise eest, heade tulemuste eest ühiskonnaõpetuses, on hea, aktiivne kodanik, kes tunneb huvi ühiskonnas toimuva vastu.
Ege-Elizabeth Kaldaru – autasustatud tänukirjaga hea õppimise eest, Kaitseministeeriumi poolt hõbedase rinnamärgiga riigikaitseõpetuse läbimise eest. Ege-Elizabeth on lõpetanud muusikakooli klaveri erialal.
Mari-Liis Kaskema – autasustatud Kaitseministeeriumi poolt hõbedase rinnamärgiga riigikaitseõpetuse läbimise eest, tänukirjaga ehedate rollide kehastamise eest õhtujuhina ning tublile laulutüdrukule.
Jalmar Kolberg – autasustatud Kaitseministeeriumi poolt hõbedase rinnamärgiga riigikaitseõpetuse läbimise eest, tänukirjaga säravate ja meeldejäävate etteastete eest ning pikaajalise ja järjepideva osalemise eest rahvatantsus,
Kätlin Kroll – autasustatud Kaitseministeeriumi poolt hõbedase rinnamärgiga riigikaitseõpetuse läbimise eest.
Iris Leist – autasustatud Kaitseministeeriumi poolt hõbedase rinnamärgiga riigikaitseõpetuse läbimise eest, tänukirjaga osalemise eest rahvatantsus ja tublile laulutüdrukule.
Reivo Nugis – autasustatud Kaitseministeeriumi poolt hõbedase rinnamärgiga riigikaitseõpetuse läbimise eest, tänukirjaga säravate ja meeldejäävate etteastete eest.
Greete Ojasaar – autasustatud tänukirjaga hea õppimise eest, Kaitseministeeriumi poolt hõbedase rinnamärgiga riigikaitseõpetuse läbimise eest ning tänukirjaga osalemise eest rahvatantsus.
Gerda Savolainen – autasustatud Kaitseministeeriumi poolt hõbedase rinnamärgiga riigikaitseõpetuse läbimise eest ja tänukirjaga tublile laulutüdrukule.
Tair Stalberg – autasustatud Kaitseministeeriumi poolt hõbedase rinnamärgiga riigikaitseõpetuse läbimise eest ja tänukirjaga silmapaistva sportliku tegevuse eest.
Ursula Tähiste – autasustatud tänukirjaga hea õppimise eest, Kaitseministeeriumi poolt hõbedase rinnamärgiga riigikaitseõpetuse läbimise eest, osalemise eest õpilasesinduse tegevuses ja tublile laulutüdrukule.
Anet Veia – autasustatud Kaitseministeeriumi poolt hõbedase rinnamärgiga riigikaitseõpetuse läbimise eest, tänukirjaga julge ja loomingulise eneseväljenduse eest ning tublile laulutüdrukule. Anet on lõpetanud muusikakooli viiuli erialal.
Kaili Zirk – autasustatud Kaitseministeeriumi poolt hõbedase rinnamärgiga riigikaitseõpetuse läbimise eest ja tänukirjaga pühendumuse eest robootikaringi tööle.
VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI JA ÕPPEKESKUSE JUHTKONNA INFOLEHT 16. juuni 2016
ESMASPÄEVAL, 20. juunil
TEISIPÄEVAL, 21. juunil
KOLMAPÄEVAL, 22. juunil
NELJAPÄEVAL, 23. juunil
REEDEL, 24. juunil
EELINFO:
Pilte riigikaitselaagrist saab vaadata SIIN.
Väike-Maarja gümnaasium on üks esimesi riigikaitset õpetavaid koole maakonnas ja see õpe on heal tasemel ning õpilaste seas armastatud tänini. Ka lõppeval õppeaastal läbisid 10. klassi õpilased 35 tundi riigikaitse teooriaõpet (ehk igal õppenädalal toimus üks tund) ja kinnistasid omandatud teadmisi kooliaasta lõpul 35tunnises praktilise õppe laagris.
1.–3. juuni veetsid kümnendikud traditsioonilises riigikaitselaagris, kus viidi aasta jooksul õpitud teooria praktikasse.
Osa laagrist möödus Rutjal, kus harjutati taktikat, kaitseliidu lasketiirus laskmist lahingrelvadest, käsikuulipildujast ja sõjaväepüstolist ning õpiti läbi öise häire telklaagrist evakueerumist. Viktoriinis pandi proovile riigikaitsealased teadmised, lisaks õpiti maskeerimist ja suurepärased suveilmad andsid võimaluse ujumistreeningutekski.
Teine osa laagrist möödus kodule lähemal, Porkunis. Toimus sportlik matk ümber Porkuni järve, mille käigus sai samuti talvel õpitut rakendada, et kontrollpunktides erinevaid ülesandeid lahendada. Meie tuntud kodu-uurija ja ajaloohuviline Hanno Tamm rääkis õpilastele sõjatemaatikast ning Porkuni lahingust. 
Õpilasi toitlustas kaitseliidu Viru maleva naiskodukaitse, kuid viimasel päeval tehti süüa ise kaitseväe toidupakkidest, mis eeldas siiski juhendamist ja uute oskuste omandamist.
Et elamus veelgi ehedam oleks, oli kaitseliit organiseerinud laagrisse sõiduks sõjaväemasinad ja Kirde KRK Tapa väljaõppekeskuselt said õpilased selga digivormid.
Riigikaitselaager oli sedakorda omakoolipõhine, kuid võimalik, et tulevikus korraldatakse riigikaitselaagrit teiste maakonnas riigikaitset õpetavate koolidega samaaegselt ja samas kohas.
Riigikaitseõpe on kujundanud Väike-Maarja gümnaasiumi nägu juba viimased 15 aastat.
Riigikaitselaagri läbimise tunnistused antakse õpilastele traditsiooniliselt üle uue õppeaasta avaaktusel, 1. septembri aktusel.
Meie kooli traditsioon on pidulik matriklite üleandmine 10. klassi õpilastele Vabadussõja ausamba juures direktori ja kaitseliidu poolt. Värsked gümnasistid tõotavad seejuures kanda kindlaid väärtuseid ja olla ustavad Eesti riigile, koduvallale ja koolile.
Samuti on just 10. klass kaitseliidu vormides vabariigi aastapäeva aktusel Vabadusõja ausamba juures auvalves.
Üheks väljundiks riigikaitseõppele on ka riigikaitset õpetavate koolide vaheline laskevõistlus Gustav Lokotari rändauhinnale, mis leidis tänavu aset Kadrinas aprillikuus ning mille võitis seekord Väike-Maarja võistkond. Individuaalarvestuses võtsid tütarlaste seas õhupüssiharjutuses Väike-Maarja gümnaasiumi õpilased Gerttu Kuntro esimese ja Cristijanne Mannineni teise koha. Ka spordipüssiharjutuses tulid Väike-Maarjasse esimene koht, Tiiu Laidsalu, ja teine koht, Cristijanne Manninen. Poiste õhupüssiharjutuses said Väike-Maarjast Steven Randma teise ja Sten Saaremäel kolmanda koha. Spordipüssiharjutuse võitja oli Kristjan Baiduza Väike-Maarja gümnaasiumist. Õpilaste laskmise juhendajaks oli Jaanus Raidlo, teooriaõpe ja võistluste korraldus oli Ants Rikbergilt.
Riigikaitseõpe tähendab tihedat omavahelist koostööd erinevate asutuste vahel. Heaks partneriks on õppe korraldamisel kaitseliidu Viru malev ja Kirde kaitseringkonna Tapa väljaõppekeskus. Nii teooriat kui ka praktilist õpet korraldab koolis kaitseliitlane ja riigikaitseõpetaja Ants Rikberg. Meditsiiniõppe läbiviimiseks kasutati selleks sobivat Väike-Maarja Päästekolledži klassi. Samuti kaasatakse abilisi laagri korraldamisse. Ants Rikberg ja 10. klass tänavad tänavust laagrimeeskonda – aitäh, Lea Matusorg, Jaanus Raidlo, Andres Tomingas, Gert Raidla, Mark Liivalaid.
Riigikaitseõppeks taotleb kool toetust läbi Kaitseministeeriumi Kaitseressursside Ametilt. Kaitseministeerium toetab riigikaitse õppevahendite ostu, laagri korraldamist ning õppekäike, näiteks külastati sel õppeaastal Okupatsioonide muuseumit ja Eesti Vabadusvõitluse muuseumit.
Lõppevat õppeaastat ilmestasid Väike-Maarja gümnaasiumis veerandi lõppudel juba traditsiooni staatuse omandanud loovus- ja projektipäevad. Neljanda veerandi lõpp ei olnud erandiks, vaid lastekaitsepäev pani efektse ja energiast kantud punkti kooliaastale.
1. juunil pidasid Väike-Maarja gümnaasium ja õppekeskus koostööpäeva. 5.–8. klass, 11. klass ning õppekeskuse õpilased kogunesid õppekeskuse saali, et meenutuseks üle vaadata film Väike-Maarjas hiljuti peetud suurejoonelisest Playbacki maakondlikust voorust.
Seejärel jagati õpilased ülekoolilistesse segameeskondadesse ja suur koostöö harjutamine võiski alata. Iga meeskond sai enda kätte tahvelarvuti, mis suunas paikapandud logistika alusel järgemööda kaheksasse töötuppa ning igas töötoas tuli lisaks põhitegevusele lahendada tahvelarvutis lisaülesanne.
Õpilaskodu puhketoas ootas Eeva pallide ülesandega, kus tuli ämbritäis palle nööridest tehtud rennide abil õigesse kohta toimetada. Natuke katsetamist, tunnetus kätte ja igaühe pallid veeresid kokku ühte anumasse. Õppekeskuse saalis ootas Siivi koolitusfirmast 360° hiigelsuure pliiatsiga, millega tuli ühiselt meeskonnana kirjutada paberile sõna „PÄIKE“.
Ühes töötoas tuli kõigil taas ühiselt tegemist paeltega, teises naeltega. Aga võtame ükshaaval. Paelte töötoas tehti Virge ja Külli juhendamisel paarilisega koostööd, et ühe käega kingapaelu siduda – üks parema, kaaslane vasaku käega ja vastupidi. Naelte töötoas andis Marje ülesandeks panna terve peotäis naelu toetuma üheleainsale naelale – natuke ühist katsetamist ja naeltest ehitatud viilkatus leidis oma tasakaalupunkti naelapeal.
Luule juhendamisel panime suurtest pusleklotsidest kokku noolekujutisi. Kahes töötoas toetusime üksteise pimesi tunnetamisele. Keneli ja Katarina töötoas loendasime pimesi arve – kui mitu inimest samal ajal arvu ütlesid, alustasime algusest. Eikki töötoas joonistasime pimesi kaaslase juhendamise abil pilte.
Ja Karin trikitas meid ennast kaaslastele rohkem tutvustama, lastes igaühel tualettpaberi rullist paberit võtta, ning seejärel üllatuslikult end iga paberitüki jagu iseloomustada.
Pärast kosutavat lõunapausi said meeskonnad taas tahvelarvutid enda kätte, et luua koostööteemalised videod. Valminud filmidega alustame sügisel juba uut, koostööhõngulist 2016/2017. õppeaastat.
Töötubade järgsel kogunemisel tõusid enamike õpilaste käed vastuseks küsimusele, kas koostööpäev meeldis ja võiks tulevikus kordudagi. Lemmiktöötubade nimetamisel aga üksmeelt ei leitud, läbisegi kõlasid erinevad arvamused. Seega tundub, et igaüks leidis endale midagi. Ja küllap sai igaüks pisut tuttavamaks oma koolikaaslastega, arendas oma koostööoskusi ning ehk laiendas enda jaoks ka koostöö mõistet ja vajalikkust.
Ja ärgem unustagem, et kogu sündmus toimus õppekeskuse hoones, et vaikusega toetada gümnaasiumimajas põhikooli eesti keele eksamit sooritavaid kaasõpilasi. Selline koostöine panuski koolipere poolt.
Koostööpäeva viisid läbi huvijuht Helina koos abilistega ja koolitusfirma 360°.
VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI JA ÕPPEKESKUSE JUHTKONNA INFOLEHT 9. juuni 2016
ESMASPÄEVAL, 13. juunil
TEISIPÄEVAL, 14. juunil
KOLMAPÄEVAL, 15. juunil
NELJAPÄEVAL, 16. juunil
REEDEL, 17. juunil
EELINFO:
Väike-Maarja gümnaasiumi 6. klassi õpilased saavutasid möödunud nädalal „Kaitse end ja aita teist“ laagris neljanda koha.
“Kaitse end ja aita teist” ehk KEAT on põhikooli õpilastele mõeldud koolitus, mis käsitleb pääste, politsei ja esmaabi valdkonda. Igal õppeaastal leiavad koolides 6. klassi õpilastele aset koolitused, mis kulmineeruvad kevadel laagri ja võistluspäevadega, kus korratakse üle teooriatundides õpitu, tehakse temaatilisi teatevõistlusi ja viiakse läbi muid lõbusaid tegevusi.
Kui õppeaasta vältel läbisid koolituse kõik kuuendikud, siis laagrisse pääsesid koolist kümme õpilast. Laager toimus Lammasmäel 31. maist 2. juunini. Väike-Maarja gümnaasiumit esindasid 6.A klassist Lisette Akkuratov, Gerly Riives, Birgit Veermets, Kardo Eino Klement ja Karl Siimer ning 6.B klassist Anete Tomingas, Madli Matvejev, Krislyn Kitsing, Reno Kiisküla ja Voldemar Pops.
Võistlustel, mis koondusid nimetuse alla „Karussell“, said väikemaarjalased 3. koha ning orienteerumisel 7. koha, üldarvestuses kuulus neile maakonna 23 kooli seas 4. koht.