27.-31. märts 2017 Väike-Maarja gümnaasiumis ja õppekeskuses

Infoleht on kodulehel foto kujul. Pildi suuremalt nägemiseks klõpsa fotol/infolehel.

Teadmiste konkurss viis Väike-Maarjas õpilased muinasaega

Vaata pilte teadmiste konkursist SIIT.

Väike-Maarja gümnaasiumis on juba paar aastakümmet olnud traditsiooniks teadmiste konkursi korraldamine. Tänavu leidis see uudse ja köitva väljundi. Päev enne kevadvaheajale minekut toimunud konkursi läbivaks teemaks oli muinasaeg, millele olid üles ehitatud erinevad töötoad, mis lõimisid erinevaid õppeaineid.

Noorima vanuserühma, 5.-6. klasside töötuba „Kaugete aegade lood“ andis ajajärgust ülevaate video abil. Õpilased pidid muu hulgas ära tundma muinasaja esemeid ja panema kokku puslet. Töötuba vedasid õpetaja Merle ja raamatukoguhoidja Karin. Sama vanuseklassi teine töötuba kandis nimetust „Jalg ja puud“ ning aitas tutvust teha vanade mõõtühikutega. Igaüks sai nuputades-arvutades teada oma pikkuse jalgades ja kaalu puudades ning uute teadmiste ja loovuse abil kujundada muinasaegset vaasi. Töötoa meeskonnas olid õpetajad Heili, Eda ja Luule.

7.-9. klassidel tuli töötoas „Tarapita teekond“ Google Maps’i abil läbida Tarapita teekonda. Ning sellel teel tuli ette põnevaid katsumusi, mida lahendada nupukuse ja näiteks rütmiharjutuste abil. Töötuba vedasid õpetajad Larissa, Ivi, Ly ja Eve. Teises samale vanuseklassile mõeldud töötoas „Ruunikiri“ said õpilased dešifreerida ruunikirjas teksti inglise keelde ja seejärel eesti keelde, ning leida sõnadele ka venekeelseid vasteid. Töötuba viisid läbi õpetajad Relika, Riina, Merles ja Marje.

10.-12. klass ja õppekeskuse võistkonnad said valida kahe töötoa vahel – „Nutikad humanitaarid“ ja „Linnuse projekteerimine“. Nutikad humanitaarid lahendasid eesti-, inglise- ja venekeelset ristsõna, analüüsisid kirjandusteost ja lõid regilaulu, milles pidi algriimi ja parallelismi kasutades olema juttu toidu hankimisest muinasajal. Osad rühmad esitasid oma regilaulu ka juba avalikult samal päeval teadmiste konkursi lõputseremoonial. Töötuba korraldasid õpetajad Kristi, Tuuli, Hanna ja Merike. Teises gümnasistide ja õppekeskuse töötoas otsisid õpilased Maa-ameti kaartide abil sobiva asukoha linnuse rajamiseks ning projekteerisidki Google SketchUp’i abil muinasaegse linnuse. Töötoa meeskonnas olid õpetajad Heli, Reet ja Liina.

Palju elevust tekitanud töötoaks oli kiviheitemasina ehitamine, kus võistlesid üksteisega võrdsetel alustel kõik klassid viiendast 12ndani. Õpetajad Edgar, Tauno O., Tauno T., Geidi ja Aivo näitasid õpetaja Aivo konstrueeritud kiviheitemasinat, andsid juhiseid ja pärast kahetunnist töötuba lendasid pallid kõigist kiviheitemasinatest. Lõputseremoonial toimus kiviheitemasinate esitlemine ja suur linnuste pommitamisvõistlus.

Kui 5.-9. klasside töötoad kestsid ühe koolitunni ning õpilastel tuli läbida kaks töötuba, siis kõik kiviheitemasina ehitajad, gümnaasiumi klassid ja õppekeskusest osalejad said kasutada kahte koolitundi oma valitud töötoas.

Teadmiste konkursi kõik ülesanded arendasid muu hulgas ka meeskonnatöö oskust, sest kõiki ülesandeid, mis polnud ju sugugi kergete killast, lahendati gruppides, mis olid klassides moodustatud keskmiselt viieliikmelistena. Koostööoskust jälgiti kõigis töötubades. Ülesannete lahendamisel said grupid punkte, millest moodustati paremusjärjestus. Vaatlema ja appi hindama oli palutud ka lapsevanematest moodustatud žürii.

Päeva üldarvestuses saavutas 5.-6. klasside kategoorias 5.B esikoha, 6. klass teise koha ja 5.A klass kolmanda koha. 7.-9. klasside arvestuses kuulus esikoht 8. klassile, teise koha sai 9. klass, 3. koha 7.A klass ja neljanda koha 7.B. Gümnasistide ja õppekeskuse kategoorias läks esikoht 11. klassile, teine koht 10. klassile, kolmas koht 12. klassile ja neljas õppekeskusele. Kogemusi omandasid ja rõõmu tundsid kõik aga esikoha vääriliselt.

Üheksandikud kogusid uskumatu koguse küünlaümbriseid ja patareisid

Väike-Maarja gümnaasiumi 9. klass osales juba kolmandat korda keskkonnakampaanias „Küünlaümbriste jaht“ ning võitis nii vabariiklikul tasemel kui ka Lääne-Virumaal esikoha.

Meie üheksandikud koos klassijuhataja Tuuli Saksaga kogusid uskumatu koguse – 27 492 tühjaks põlenud alumiiniumist teeküünlaümbrist – ning sellega saavutati esikoht 7.–12. klasside arvestuses suurte koosseisude (16 ja enam õpilast) seas. Igas vanuseastmes tunnustati ka parimaid üksikkogujaid, 9. klassi õpilane Keneli Pohlak saavutas 7.–12. klassi õpilaste hulgas auhinnalise kolmanda koha. Käesoleval hooajal tutvustati kampaania raames oma esimest väikest sõpra “Patareijaht”, mille raames koguti A, AA, AAA ja nööp-patareisid. Meil õnnestus kokku koguda ka 10 720 patareid.

Meie 1.B klass koos klassijuhataja Jana Külmallikuga kogusid 8177 küünlaümbrist ja olid Lääne-Virumaal 1.–6. klasside arvestuses 55 osaleja seas 13ndad.

17. märtsil toimus Tallinnas Coca-Cola Plazas kampaania lõpusündmus ja parimate autasustamine. Auhinnatseremoonial olid tublimatel kätt surumas ja auhindu üle andmas sponsorite esindajad ning Mart Müürisepp ja Nublu, oma tervitused saatis keskkonnaminister Marko Pomerants. Pärast auhinnasündmust demonstreerisid päästjad avariisse sattunud autost kannatanu väljaaitamist. Hiljem suundusid auhinnavõitjad oma auhindu nautima. Meie üheksandikud said preemiaks kinopääsmed. Üheskoos vaadati uut õudusfilmi „Get out“, mis ei osutunudki eriti õudseks.

Aitäh emadele-isadele, vanaemadele-vanaisadele, sugulastele, koolikaaslastele ja õpetajatele, kes meid aitasid! Ilma teieta ei oleks me taas nii edukad olnud.

Eesti suurima keskkonnakampaaniaga «Küünlaümbriste jaht» kogusid ligi 15 500 last nelja kuuga üle 4,7 miljoni teeküünlaümbrise. Kampaania eesmärk on õpetada lastele jäätmete sortimise ja taaskasutuse olulisust. Kampaania peatoetaja on Kuusakoski ja see toimus neljandat aastat järjest.

Kaisa Tšakirov

Gümnaasiumi 9. klassi õpilane

Maarjaviisi kaheksateistkümnes kõlamine

Vaata pilte “Maarjaviisist” SIIT.

Enne kevadvaheaega, 15. märtsil toimus seltsimajas traditsiooniline Väike-Maarja gümnaasiumi solistide lauluvõistlus „Maarjaviis“, seda juba 18. aastat.

Laulud kõlasid 26 osaleja  huulilt ja südamest. Noorimas vanusegrupis, 7-9aastase lauljate seas sai žürii otsusel esikoha Kert-Kristjan Kask, teise koha Karlotte Lood ja kolmanda Jette Kriit. Eripreemia pälvisid Laura Eenpuu ja Laura Lamus. 10-11aastaste seas tunnistati võitjaks Kati-Ly Randviir, teise koha sai Ethel Liis Randveer ja kolmanda Ken Hurt. Eripreemia läks Angelina Aldile. 12-13aastaste vanusegrupi võitja oli Gerli Kaur, teine koht läks Brita Mooritsale ja kolmas Raine Hiiemäele. Vanimas vanusegrupis, 14-17aastaste seas, tuli võitjaks Keneli Pohlak, teiseks tuli Birgit Veermets ning kolmandaks Kristella Luht. Publik valis oma lemmikuteks Karlotte Loodi ja Birgit Veermetsa.

Suusauudiseid Väike-Maarja gümnaasiumist

15.02 Ambla suusasarja kolmas etapp sõideti klassikalises tehnikas. N10 Jane Sumre (Tamsalu AO Suusaklubi) 8. koht, Eva-Angelica Kaldaru (Ebavere Suusaklubi) 9. koht, N12 Getrin Raudsepp (Ebavere SUKL) 1. koht, Nele Sumre (Tamsalu AO SUKL) 3. koht.

18.02 Otepää maailmakarika raames toimusid esmakordselt noortesõidud, kuhu kutsuti osalema noortesarja iga vanuseklassi seitse parimat suusatajat. Getrin Raudsepp saavutas Otepääl Noorte MK N12 vanuseklassis 1. koha.

22.02 Tamsalu suusatalve I etapp. N10 Karolina Alt (Võru Suusaklubi) 2., Angelina Alt (Võru Suusaklubi) 5., Jane Sumre 8., Aveli Kiisk (Tamsalu AO SUKL) 11. N12 Getrin Raudsepp 1., Maria Liis Alt 3., Nele Sumre 5. N14 Marili Kiisk (Tamsalu AO SUKL) 3. M14 Markus Masing (Ebavere SUKL) 8.

24.02 Madisepäeva suusasõit Valgehobusemäel. Getrin Raudsepp kuni 16aastaste tüdrukute seas 3. koht.

1.03 Albu lahtised meistrivõistlused N12 Getrin Raudsepp 1. koht

4.03 toimusid Otepääl 13. Eestimaa Talimängud: N14 vanuseklassis Getrin Raudsepp 7. koht, Maria Liis Alt 19. koht. N18 vanuseklassis Jete Hendrika Lood 12. koht.

5.03 Mammastes Swedbanki ja Hawaii Expressi noorte suusasarja V etapp. Kavas oli suusakross. N11 Karolina Alt 15. koht, Angelina Alt 31. koht. N12 vanuseklassis Getrin Raudsepp 2. koht, Maria Liis Alt 8. koht. N18 Jete Hendrika Lood (Tamsalu AO SUKL) 14. koht. Sarjaseis enne viimast etappi: Karolina 17., Angelina 45., Getrin 1., Maria Liis 8., Jete Hendrika 15.

8.03 Tamsalu suusatalve II etapp. N10 Karolina Alt 3., Angelina Alt 4., Jane Sumre 7., Marit Võhma (Tamsalu AO SUKL) 9., Karlotte Lood (Tamsalu AO SUKL) 10., Aveli Kiisk 13. N12 Getrin Raudsepp 1., Maria Liis Alt 4., Nele Sumre 8. N18 Jete Hendrika Lood 1. M10 Oskar Vainult (Ebavere Suusaklubi)  6. M14 Markus Masing 7.

Duatleet Maria Liis Alt (esiplaanil) võistles 11. märtsil Jõulumäel, kus võitis laste taliduatlonil esikoha. Foto: Helge Alt

Getrin Raudsepp Foto: Geidi Kruusmann

12.03 Jaak Mae karikavõistlused Valgehobusemäel. N11 Karolina Alt 6, Angelina Alt 7., N12 Getrin Raudsepp 3. koht.

12.-13.03 Eesti Noorte Meistrivõistlused Murdmaasuusatamises Valgehobusemäel. N18 Jete Hendrika Lood 16. koht. Teatesuusatamises N14 vanuseklassis Getrin Raudsepp saavutas Ebavere suusaklubi koosseisus 7. koha. Võistkonda kuulusid Mairit Kaarjärv, Eliise Kivistu ja Getrin Raudsepp.

Ebavere suusaklubi treener on Maris Kaarjärv, Tamsalu AO treenerid Kaili Ots ja Evelyn Himma. Võru suusaklubi all sõitvaid Angelinat ja Karolinat treenivad Allan Alt ja Võru suusaklubi treener Asko Saarepuu.

Geidi Kruusmann

Väike-Maarja gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja

Pii päeval püstitati koolis uus rekord

Täna on rahvusvaheline PII PÄEV. Sel puhul toimus Väike-Maarja gümnaasiumis kirjalik võistlus pii komakohtade tundjatele.

Kui meie kooli rekordit hoidis Richard Veelaid, kes mullu teadis peast 202 pii komakohta, siis tänased tulemused on:
I koht – Katariina Pops (341 komakohta)
II koht – Richard Veelaid (304 komakohta)
III koht – Riko Remi Mitt (273 komakohta)
Tublid tulemused tegid ka Kassandra Elbre, Johanna-Jeta Rauhala, Külly Teer, Katre Treffner, Geidy Kudi ja Kailis Broberg.

Palju õnne ja head mälu treenimist!

Siberi põlisrahvaste teemaõhtul linastunud „Armastuse maa“ lummas ja pakkus kontraste

20. veebruari õhtul kogunes Väike-Maarja muuseumisse Siberi põlisrahvaste teemaõhtule 35 huvilist Väike-Maarja gümnaasiumist. Üritus oli suunatud eelkõige 9.-12. klassi õpilastele, kuid huvi tundsid ka mõned nooremate klasside õpilased ja õpetajad.

Õhtut viis läbi Janno Zõbin. Janno on vabakutseline ajakirjanik ja kultuurikorraldaja, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse bakalaureuseõppe. Kuna ta tunneb sügavamat huvi Siberi põlisrahvaste vastu, tegeleb ta nüüd nende uurimisega Tartu Ülikooli etnoloogia magistrantuuris. Tema eestvedamisel toimus kahetunnine salongiõhtu.

Õhtu algas loenguga. Janno andis alustuseks ülevaate Uurali keelepuust ja eestlaste kaugemate keelesugulaste, samojeedide,  eluolust. Ta tutvustas meile põgusalt kirjanik Nikolai Baturini elulugu ja loomingut ning tõi välja tema romaanides („Karu süda“, „Kentaur“) esinevaid Siberi põlisrahvaste kirjeldusi.

Loengule järgnes Liivo Niglase dokumentaalfilmi „Armastuse maa“ linastus. Tegemist on dokumentaalfilmiga põhjapõtradest, naftast, poliitikast ja luulest. Selle loo peategelane on Lääne-Siberi taigas elanud metsaneenetsist põhjapõdrakasvataja ja luuletaja Juri Vella. See oli mees, kes püüdis oma elu viimaste tundideni tõestada, et ka üksikisikul on võimalik põliselanike elukeskkonda ja kultuuri kaitsta. Ta kaitses oma ihu ja hingega tükikest Lääne-Siberi metsatundrast, kus tema põhjapõdrad igal sügisel paaritumas käivad. Filmi peategelane kutsus seda maad hellitavalt Armastuse maaks. Paraku on seal piirkonnas Lukoili musta kulla maardla ja ka salaküttide varitsusala. Juri püüdis neid Armastuse maalt eemale tõrjuda, sest automürin, püssilasud ja naftatööliste lärm häirib põtrade paaritumist. Ta kasutas segajate minema peletamiseks mitmeid omapäraseid ja hulljulgeid vastupanuvõitluse viise: filmis sissetungijaid, takistas füüsiliselt nende edasipääsu oma maale, kirjutas, tegi end meedias nähtavaks. Film oli juba esimesest minutist alates lausa lummav ja kontraste pakkuv: imeline loodus vs tehnoloogia, arhailisus vs kaasaegsus, inimlikkus vs ebainimlikkus. See oli film, mis pani mõtlema, kes me oleme ja kuhu me jõuda tahame.

Filmijärgselt oli huvilistel võimalus jääda Janno Zõbiniga pikemalt vestlema.

Salongiõhtu oli meeleolukas ja hariv. Aitäh meie kooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajale Kristi Põdrale, kes meid, õpilasi, sellele üritusele kaasas. Loodame, et selliseid teemaõhtuid korraldatakse veel.

Kirke Tobreluts

10. klassi õpilane