Kriisikomisjoni otsus
Meie kooli kriisikomisjon otsustas:
- Ajavahemikul 24.11.20-27.11.20 ei toimu koolis 1.-4. kl õpilaste huviringe.
- Soovitame õpilastel mitte osaleda huviringides, mis toimuvad väljapool Väike-Maarjat.
- Alates 12. eluaastast soovitame õpilastel kanda koolis maski.
Meie koolis õpivad tublid kodanikud
Kodanikuhariduse programm Minu Riik ja Euroopa Komisjoni Eesti esindus korraldasid käesoleva aasta kodanikupäeva raames välja XIX esseekonkursi üldhariduskoolide 9.-12. klassi õpilastele teemal „Minu Euroopa“.
Esseekonkursile laekunud 167 töö hulgast valiti žürii poolt välja 26 parimat tööd. Nende seas oli meie kooli 12. klassi õpilane Markus Remiküll, kes pälvis Euroopa Komisjoni Eesti esinduse poolt eriauhinna.
Konkursile saatsid oma esseed ka Ege-Ly Petermann, Kaisa Kangur, Richard Veelaid, Maris Nõmmiste ja Emma Laansalu! Täname kõiki osalenud õpilasi!
Palju õnne Markus ja aitäh, õpetaja Kristi Põdra õpilaste juhendamis eest!
Vabariigi Valitsuse otsused
Hetkel kehtivad Vabariigi Valitsuse otsused on kokkuvõttena toodud sellel viitel:
https://www.kriis.ee/et/uudised/valitsus-kiitis-heaks-koroonaviiruse-leviku-vastased-piirangud
Teavitus lapsevanematele
Täna, 23. novembril sai kooli juhtkond teavituse, et meie kooli algklassidemajas õppiva õpilase perekonnas on positiivne Covid-19 testi tulemus. Tulenevalt Terviseameti soovitusest on 2.b klass ajavahemikul 24.11.20 – 27.11.20 suunatud distantsõppele. Ülejäänud klassidel jätkub tavapärane õppetöö kontaktõppes.
Eesti noorte B-klassi meistrivõistlused laskmises
21. ja 22. novembril toimusid Põlvas Eesti noorte kuni 16a. noorte meistrivõistlused laskmises. Meie kooli edukam noorlaskur oli jälle oodatult Kati-Ly Randviir, kes ise on alles küll 14-aastane aga tõi kolm medalit:
1) HÕBEMEDAL spordipüstoli ringmärgi harjutuses – isikliku rekordiga 269 silma
2) PRONKSMEDAL ilmuva märgi harjutuses – 253 silma
3) PRONKSMEDAL laskmine õhupüstolist – 343 silma
Pilleriin Vaarik tegi isikliku rekordi õhupüssi harjutuses, aga sellest veel medaliks ei piisanud, kuid tähtis on areng, mis lubab loota tulevikus medalid.
Kokku osales võistlustel 90 kuni 16a eesti noorlaskurit.
Kolm medalit on küll väga hea saavutus, kuid ootame ka järelkasvu uute laskespordi huviliste näol ja kutsume neid julgelt lasketiirust läbi astuma ning proovima, äkki on just nemad meie uued medalite võitjad.
Kokkuvõtte tulemustest tegi lasketreener Jaanus Raidlo.
Palju õnne ja aitäh, Jaanus Raidlo!
Teeme ennast pimedal ajal nähtavaks- kanname helkurit!
Sügise tulekuga jõuab kätte aasta kõige pimedam aeg, kus enda nähtavaks tegemiseks jalakäija, jalgratturina ja autojuhina peab kasutama märgatavust tagavat varustust. Kõige lihtsam viis on selleks väliriiete külge kinnitada helkur.
Sügise ja talveperioodil, kus väljas on pime nii hommikutundidel (kui minnakse tööle, kooli, lasteaeda) kui ka juba varajastel õhtutundidel, on jalakäijatele ja jalgratturitele liikluses osalemine kõige riskantsem. Jalakäija/jalgrattur märkab autot kaugelt, kuid ilma helkurita jalakäija satub autojuhi vaatevälja alles 30 meetri kauguselt. 90 km/h liikuva auto peatumisteekond kuivades teeoludes on 89 m, linnakiirusel 50 km/h on auto peatumisteekond kuivades teeoludes 28 m. Arvestades, et sügise-talve perioodil on meil enamasti teekate märg ja/või jääs jääb 30 m väheseks.
Korralik helkur on autojuhile märgatav juba 130–150 meetri pealt ning annab autojuhile piisavalt aega, et sõitu aeglustada ja jalakäijast ohutult mööduda.
Helkurit on soovitatav kanda sõiduki tuledega samal kõrgusel ehk 50–80 cm maapinnast. Kui kantakse ühte helkurit, tuleb see kinnitada sõiduteepoolsele küljele.
Tähtis on, et rippuv helkur jope või mantli allserva alt välja ulatus ja oleks nähtav võimalikult mitmest küljest.
Kindlasti peab meeles pidama, et ka valgustatud tänavatel on helkuri kandmine vajalik, sest tänavatel on üleüldine valgusmüra sedavõrd intensiivsem, et jalakäija/ jalgrattur võib märkamata jääda.
Otseviited
