Koolipere tunnustava aplausi ja kooliraamatukogu logoga märkmiku said
Väike-Maarja gümnaasiumi abiturient Simoona Must paistis maakondlikul olümpiaadil ajalooteadmistega silma ning kutsuti XXV üleriigilise ajaloo-olümpiaadi lõppvooru, mis leidis aset 23. märtsil Tartus Miina Härma Gümnaasiumis.
Simoona Must saavutas 29 õpilase seas 15. koha. Ta võistles samal teemal, milles maakondlikus voorus – “Sotsialismileer ja selle lagunemine”. Olümpiaaditöö koosnes essee kirjutamisest ja faktiteadmisi testivast osast.
Vabariiklik lõppvoor toimus 8.–12. klassile ja sinna kutsuti iga piirkonna võitja, kes saavutas 60% maksimumpunktidest ja lisaks paremate tulemustega õpilased punktiarvestuse alusel, kokku 30 õpilast. Simoona Must kutsuti lõppvooru piirkonna esindajana.
28. mail olid Simoona Must ja tema juhendaja Kristi Põdra palutud Lääne-Viru ainetundjate aupäevale, kus Lääne-Viru Omavalitsuste Liit koos paljude koostööpartneritega neid maakonna esindamise eest tunnustas.
VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI JA ÕPPEKESKUSE JUHTKONNA INFOLEHT 20. mai 2016
ESMASPÄEVAL, 23. mail
KOLMAPÄEVAL, 25. mail
NELJAPÄEVAL, 26. mail
REEDEL, 27. mail
EELINFO:
Väike-Maarja õppekeskuse saalis ootab kuni 27. maini külastajaid näitus „Inimõigustest nõukogude ühiskonnas“. Huvilistel palume pöörduda gümnaasiumi kantseleisse (Pikk 1, Väike-Maarja).
Näituse „Inimõigustest nõukogude ühiskonnas“ eesmärk on tutvustada eelkõige juba vabas Eestis sündinud ja kasvanud noortele seda, kuidas tänapäeval elementaarsed õigused ja vabadused polnud seda vaid napi veerand sajandi eest. Ajas üha kaugemale vajuvast NSV Liidust rääkides kipub meediapildis esile kerkima koomiline ja humoorikas, sageli unustatakse režiimi inimvaenulik pale. Või siis eeldatakse, et see jäi ainult Stalini-aega.
Oma valdkonna asjatundjate kirjutatud tekstid avavad inimõiguste erinevaid, kohati ka ootamatuid tahke, ning valgustavad aspekte, mida tänapäeva noored kindlasti ei tunne. Näiteks – mida teatakse vaimulike tagakiusamisest mh. ka maksu- ja sotsiaalpoliitiliste vahenditega või karmidest kriminaalmeetmetest, millega võideldi ettevõtluse vastu?
Puutumata ei jää ka paralleelid tänapäevaga, mille kaudu autorid toovad esile NSV Liidu kui õigusi selektiivselt, õigusetust aga süstemaatiliselt rakendanud riigi, Eesti Vabariigist kui inimõigusi austavast ja kaitsvast riigist sügavalt erineva olemuse.
Näitus on valminud koostöös Inimõiguste Instituudi ja Eesti Mälu Instituudiga.
VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI JA ÕPPEKESKUSE JUHTKONNA INFOLEHT 13. mai 2016
ESMASPÄEVAL, 16. mail
TEISIPÄEVAL, 17. mail
KOLMAPÄEVAL, 18. mail
NELJAPÄEVAL, 19. mail
REEDEL, 20. mail
EELINFO:
Maikuu avas Väike-Maarja gümnaasiumis humoorikalt ja elavalt kirjanik Andrus Kivirähk, kes ilmselt pikemat tutvustamist ei vaja. Nagu ta ise kohtumisel ütles – kirjanik on tiitel, mitte amet – ehk kirjanik on inimene, kelle nime kuuldes inimesed teavad, et ta seda on, mitte see, kes end ise kirjanikuks nimetab.
Väike-Maarjas külastas kirjanikuhärra nii algklasside maja kui gümnaasiumi peamaja, kohtus õpilaste-õpetajatega, noorematele kuulajatele luges oma raamatuid ette ning pisut vanematega arutles oma romaanide üle, vastas küsimustele ja jagas ka soovijatele raamatutesse autogramme.
Eesti kirjandus on Kivirähu sõnul oluline eestlastele, nagu oma ema on oluline igale inimesele endale ja tema propageerimisel teistele inimestele poleks ilmselt mõtet. Kultuskirjanikuks saamine ei kuulunud tema plaani, kuid väikses Eestis olevatki mõned asjad väga lihtsad. Ta ei pruugi uskuda, et võimalik on valmistada Eesti muinasjuttudest ja „Rehepapist“ tuttavaid kratte, aga ta usub oma lugude sõnumisse. Romaani „Mees, kes teadis ussisõnu“ võib tema sõnul pidada ka Eesti oma „Sõrmuste isandaks“ ja hoiatusromaaniks eestlaste elujõust ning headest inimestest kõnelevat romaani „Maailma otsas“ täiskasvanute Lotteks. Ning järgmist romaani pole ta veel mõtlemagi hakanud, sest vanad kõlbavat veel lugeda küll ja küll.
Jääb üle olla tänulik gümnaasiumi peamaja ja algklasside maja raamatukogudele, et sellised toredad kohtumised aset leiavad!
08.05.2016