3.-7. aprill 2017 Väike-Maarja gümnaasiumis ja õppekeskuses
Infoleht on kodulehel foto kujul. Pildi suuremalt nägemiseks klõpsa fotol/infolehel.
Rahvajutud on selleks korraks pajatatud
Kolmapäeval, 29. märtsil kogunes muuseumisse 33 jutuhuvilist õpilast, et osaleda 2017. aasta rahvajuttude pajatamise konkursil. Võistlema tulid lisaks meie kooli õpilastele ka Kiltsi ja Simuna koolide pajatajad.
Sel aastal jutustasime eesti lugusid – muistendeid, pajatusi või pärimusi. Tore oli, et esitati ka omaloomingulisi muistendeid ja pere pärimuslugu.
Rahvajuttude pajatamise auhinnad jagas žürii nii:
5. klasside arvestuses
I Reneli Nugis (Väike-Maarja gümnaasium)
II Maria Liis Alt (Väike-Maarja gümnaasium)
III Eliise Kivistu (Kiltsi põhikool)
Eriauhinnad:
Amanda Syla (Kiltsi põhikool)
Karl Kasekamp (Väike-Maarja gümnaasium)
Liisi Prits (Väike-Maarja gümnaasium)
Egert Nilbe (Väike-Maarja gümnaasium)
Kailis Broberg (Väike-Maarja gümnaasium)
6. klasside arvestuses
I Gerli Kaur (Väike-Maarja gümnaasium)
II Karel Nõmmiste (Simuna kool)
III Ingrid Treffner (Väike-Maarja gümnaasium)
7.-9. klasside arvestuses
I Katariina Pops (Väike-Maarja gümnaasium)
II Merette Möldre (Kiltsi põhikool)
III Indrek Niinemets (Väike-Maarja gümnaasium)
Eriauhind:
Eliis Mätas (Väike-Maarja gümnaasium)
Aitäh osalejatele!
Karin Kiik
Väike-Maarja gümnaasiumi kooliraamatukogu juhataja
Keel, mida rääkis su ema, mida rääkisid vanaemad ja vanaemade emad
Emakeelepäev on riiklik tähtpäev, mida tähistatakse 1996. aastast luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil. Emakeelepäeva jaoks valiti Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev, kuna Peterson oli üks esimesi eestikeelseid kirjanikke. Ka pööras ta oma oodis “Kuu” tähelepanu just eesti keelele kui kirjanduskeelele. Meie kooli 1.-4. klasside õpilastel on traditsiooniks olnud sellele päevale eelnevalt klassisisese luulevõistluse läbiviimine, et saata parimad Väike-Maarja valla koolide 1.-4. klasside luulevõistlusele. Lisaks oleme korraldanud kauni käekirja konkursi ja tähistanud tähtsat päeva kogunemisega.
Sellel aastal oli nendele tegevustele lisaks võimalus kõikidel osaleda töötubades. Rühmad moodustasime nimekirjade järgi ja nii sai 8-9liikmelistesse gruppidesse igast klassist õpilasi, kellel tuli koos erinevaid ülesandeid lahendada. Päev algas saalis rühmaliikmetega tutvust sobitades ja jätkus kuues töötoas.
Ühe tähe jutte sai kirjutada õpetaja Tiiu juhendamisel. Regilaulutoas õpiti selgeks alguses lausa sõnaseletust vajavaid sõnu sisaldav laul.
Õpetaja Kaia abiga moodustati ka pillirühm ning kanti laul päeva lõpus saalis ette.
Ka näitlemistoas valminud lühinäidendit saime hiljem saalis nautida. Õpetaja Kaja ja Viive valisid ettekandjateks säravaimad tähed.
Ilusa kirjaga kirjutatud luuletused valmisid õpetajate Helve, Liidia ja Eve valvsa pilgu all. Neist parimad leidsid tee näitusele koridori seinale.
Kuldvillakus tulid välja gruppide erimeelsused ja selgus, et teinekord on muna kanast targem. Küsimuste hulgas oli kergeid ja raskeid, aga kõik ikka seotud meie kauni keelega ja hoolikalt õpetaja Ele-Riini ja Sireti poolt valitud.
„Milline keel on emakeel? Milline maa on isamaa?“, küsiti õpetaja Jana ja Egne poolt tähe kaunistamise toas. Kai Vasamäe luuletuses sai iga õpilane joonistada ja kaunistada ühe tähe ja nii tähthaaval see luuletus kokku pandigi. Iga joonistuse juures on midagi autorile olulist ja tähtsat, mis talle meie maa, kodu ja keele juures oluline tundub.
Töötubade kokkuvõtteid ja esinemisi saime kuulata viienda tunni ajal saalis. Selleks hetkeks olime asunud ka pöialt hoidma neljateistkümnele õpilasele, kes esindasid meie kooli Kiltsis toimuval luulevõistlusel. Reedesel kogunemisel esinesid meile oma luuletustega Aveli Kiisk, Kert-Kristjan Kask, Egle Vissak ja Annalisa Kesküla. Meie pöidlahoidmisest oli kasu olnud ja valla luulevõistlusel saavutati järgnevad kohad:
Aveli Kiisk 1. koht
Jette Kriit 2. koht
Kert-Kristjan Kask 1. koht
Laura Eenpuu 3. koht
Egle Vissak 1. koht
Angelina Alt 3. koht
Markus Jeruslanov 1. koht
Annalisa Kesküla 2. koht
Kauni käekirja konkursil osutusid parimateks:
Kadi Lehtlaan, Kaarin Veelaid, Epp Sepp, Marit Võhma, Sten-Karl Kalvik, Eliis Vatt, Mari-Liis Kõnnu, Siim Sikkar, Karlotte Lood, Gregor Purge, Laura Eenpuu, Marcus-Mattias Vaher, Karolina Alt, Angelina Alt, Aili Tammoja, Rainis Lükk, Eliise Joonas, Sandra-Maria Toomeniit, Annalisa Kesküla, Ethel-Liis Randveer, Kati-Ly Randviir, Joonas Lamus, Marianne Kortin, Ken Hurt, Pilleriin Vaarik.
Milline keel on emakeel?
See on keel, mida rääkis su ema,
mida rääkisid vanaemad
ja vanaemade emad.
Selline keel on emakeel.
(Kai Vasamäe)
Egne Liivalaid
Algklasside maja huvijuht
27.-31. märts 2017 Väike-Maarja gümnaasiumis ja õppekeskuses
Infoleht on kodulehel foto kujul. Pildi suuremalt nägemiseks klõpsa fotol/infolehel.
Teadmiste konkurss viis Väike-Maarjas õpilased muinasaega
Vaata pilte teadmiste konkursist SIIT.
Väike-Maarja gümnaasiumis on juba paar aastakümmet olnud traditsiooniks teadmiste konkursi korraldamine. Tänavu leidis see uudse ja köitva väljundi. Päev enne kevadvaheajale minekut toimunud konkursi läbivaks teemaks oli muinasaeg, millele olid üles ehitatud erinevad töötoad, mis lõimisid erinevaid õppeaineid.
Noorima vanuserühma, 5.-6. klasside töötuba „Kaugete aegade lood“ andis ajajärgust ülevaate video abil. Õpilased pidid muu hulgas ära tundma muinasaja esemeid ja panema kokku puslet. Töötuba vedasid õpetaja Merle ja raamatukoguhoidja Karin. Sama vanuseklassi teine töötuba kandis nimetust „Jalg ja puud“ ning aitas tutvust teha vanade mõõtühikutega. Igaüks sai nuputades-arvutades teada oma pikkuse jalgades ja kaalu puudades ning uute teadmiste ja loovuse abil kujundada muinasaegset vaasi. Töötoa meeskonnas olid õpetajad Heili, Eda ja Luule.
7.-9. klassidel tuli töötoas „Tarapita teekond“ Google Maps’i abil läbida Tarapita teekonda. Ning sellel teel tuli ette põnevaid katsumusi, mida lahendada nupukuse ja näiteks rütmiharjutuste abil. Töötuba vedasid õpetajad Larissa, Ivi, Ly ja Eve. Teises samale vanuseklassile mõeldud töötoas „Ruunikiri“ said õpilased dešifreerida ruunikirjas teksti inglise keelde ja seejärel eesti keelde, ning leida sõnadele ka venekeelseid vasteid. Töötuba viisid läbi õpetajad Relika, Riina, Merles ja Marje.
10.-12. klass ja õppekeskuse võistkonnad said valida kahe töötoa vahel – „Nutikad humanitaarid“ ja „Linnuse projekteerimine“. Nutikad humanitaarid lahendasid eesti-, inglise- ja venekeelset ristsõna, analüüsisid kirjandusteost ja lõid regilaulu, milles pidi algriimi ja parallelismi kasutades olema juttu toidu hankimisest muinasajal. Osad rühmad esitasid oma regilaulu ka juba avalikult samal päeval teadmiste konkursi lõputseremoonial. Töötuba korraldasid õpetajad Kristi, Tuuli, Hanna ja Merike. Teises gümnasistide ja õppekeskuse töötoas otsisid õpilased Maa-ameti kaartide abil sobiva asukoha linnuse rajamiseks ning projekteerisidki Google SketchUp’i abil muinasaegse linnuse. Töötoa meeskonnas olid õpetajad Heli, Reet ja Liina.
Palju elevust tekitanud töötoaks oli kiviheitemasina ehitamine, kus võistlesid üksteisega võrdsetel alustel kõik klassid viiendast 12ndani. Õpetajad Edgar, Tauno O., Tauno T., Geidi ja Aivo näitasid õpetaja Aivo konstrueeritud kiviheitemasinat, andsid juhiseid ja pärast kahetunnist töötuba lendasid pallid kõigist kiviheitemasinatest. Lõputseremoonial toimus kiviheitemasinate esitlemine ja suur linnuste pommitamisvõistlus.
Kui 5.-9. klasside töötoad kestsid ühe koolitunni ning õpilastel tuli läbida kaks töötuba, siis kõik kiviheitemasina ehitajad, gümnaasiumi klassid ja õppekeskusest osalejad said kasutada kahte koolitundi oma valitud töötoas.
Teadmiste konkursi kõik ülesanded arendasid muu hulgas ka meeskonnatöö oskust, sest kõiki ülesandeid, mis polnud ju sugugi kergete killast, lahendati gruppides, mis olid klassides moodustatud keskmiselt viieliikmelistena. Koostööoskust jälgiti kõigis töötubades. Ülesannete lahendamisel said grupid punkte, millest moodustati paremusjärjestus. Vaatlema ja appi hindama oli palutud ka lapsevanematest moodustatud žürii.
Päeva üldarvestuses saavutas 5.-6. klasside kategoorias 5.B esikoha, 6. klass teise koha ja 5.A klass kolmanda koha. 7.-9. klasside arvestuses kuulus esikoht 8. klassile, teise koha sai 9. klass, 3. koha 7.A klass ja neljanda koha 7.B. Gümnasistide ja õppekeskuse kategoorias läks esikoht 11. klassile, teine koht 10. klassile, kolmas koht 12. klassile ja neljas õppekeskusele. Kogemusi omandasid ja rõõmu tundsid kõik aga esikoha vääriliselt.
Otseviited
