Vmaarja «

Suusauudiseid Väike-Maarja gümnaasiumist

15.02 Ambla suusasarja kolmas etapp sõideti klassikalises tehnikas. N10 Jane Sumre (Tamsalu AO Suusaklubi) 8. koht, Eva-Angelica Kaldaru (Ebavere Suusaklubi) 9. koht, N12 Getrin Raudsepp (Ebavere SUKL) 1. koht, Nele Sumre (Tamsalu AO SUKL) 3. koht.

18.02 Otepää maailmakarika raames toimusid esmakordselt noortesõidud, kuhu kutsuti osalema noortesarja iga vanuseklassi seitse parimat suusatajat. Getrin Raudsepp saavutas Otepääl Noorte MK N12 vanuseklassis 1. koha.

22.02 Tamsalu suusatalve I etapp. N10 Karolina Alt (Võru Suusaklubi) 2., Angelina Alt (Võru Suusaklubi) 5., Jane Sumre 8., Aveli Kiisk (Tamsalu AO SUKL) 11. N12 Getrin Raudsepp 1., Maria Liis Alt 3., Nele Sumre 5. N14 Marili Kiisk (Tamsalu AO SUKL) 3. M14 Markus Masing (Ebavere SUKL) 8.

24.02 Madisepäeva suusasõit Valgehobusemäel. Getrin Raudsepp kuni 16aastaste tüdrukute seas 3. koht.

1.03 Albu lahtised meistrivõistlused N12 Getrin Raudsepp 1. koht

4.03 toimusid Otepääl 13. Eestimaa Talimängud: N14 vanuseklassis Getrin Raudsepp 7. koht, Maria Liis Alt 19. koht. N18 vanuseklassis Jete Hendrika Lood 12. koht.

5.03 Mammastes Swedbanki ja Hawaii Expressi noorte suusasarja V etapp. Kavas oli suusakross. N11 Karolina Alt 15. koht, Angelina Alt 31. koht. N12 vanuseklassis Getrin Raudsepp 2. koht, Maria Liis Alt 8. koht. N18 Jete Hendrika Lood (Tamsalu AO SUKL) 14. koht. Sarjaseis enne viimast etappi: Karolina 17., Angelina 45., Getrin 1., Maria Liis 8., Jete Hendrika 15.

8.03 Tamsalu suusatalve II etapp. N10 Karolina Alt 3., Angelina Alt 4., Jane Sumre 7., Marit Võhma (Tamsalu AO SUKL) 9., Karlotte Lood (Tamsalu AO SUKL) 10., Aveli Kiisk 13. N12 Getrin Raudsepp 1., Maria Liis Alt 4., Nele Sumre 8. N18 Jete Hendrika Lood 1. M10 Oskar Vainult (Ebavere Suusaklubi) 6. M14 Markus Masing 7.

Duatleet Maria Liis Alt (esiplaanil) võistles 11. märtsil Jõulumäel, kus võitis laste taliduatlonil esikoha. Foto: Helge Alt

Getrin Raudsepp Foto: Geidi Kruusmann

12.03 Jaak Mae karikavõistlused Valgehobusemäel. N11 Karolina Alt 6, Angelina Alt 7., N12 Getrin Raudsepp 3. koht.

12.-13.03 Eesti Noorte Meistrivõistlused Murdmaasuusatamises Valgehobusemäel. N18 Jete Hendrika Lood 16. koht. Teatesuusatamises N14 vanuseklassis Getrin Raudsepp saavutas Ebavere suusaklubi koosseisus 7. koha. Võistkonda kuulusid Mairit Kaarjärv, Eliise Kivistu ja Getrin Raudsepp.

Ebavere suusaklubi treener on Maris Kaarjärv, Tamsalu AO treenerid Kaili Ots ja Evelyn Himma. Võru suusaklubi all sõitvaid Angelinat ja Karolinat treenivad Allan Alt ja Võru suusaklubi treener Asko Saarepuu.

Geidi Kruusmann

Väike-Maarja gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja

Pii päeval püstitati koolis uus rekord

Täna on rahvusvaheline PII PÄEV. Sel puhul toimus Väike-Maarja gümnaasiumis kirjalik võistlus pii komakohtade tundjatele.

Kui meie kooli rekordit hoidis Richard Veelaid, kes mullu teadis peast 202 pii komakohta, siis tänased tulemused on:
I koht – Katariina Pops (341 komakohta)
II koht – Richard Veelaid (304 komakohta)
III koht – Riko Remi Mitt (273 komakohta)
Tublid tulemused tegid ka Kassandra Elbre, Johanna-Jeta Rauhala, Külly Teer, Katre Treffner, Geidy Kudi ja Kailis Broberg.

Palju õnne ja head mälu treenimist!

Siberi põlisrahvaste teemaõhtul linastunud „Armastuse maa“ lummas ja pakkus kontraste

20. veebruari õhtul kogunes Väike-Maarja muuseumisse Siberi põlisrahvaste teemaõhtule 35 huvilist Väike-Maarja gümnaasiumist. Üritus oli suunatud eelkõige 9.-12. klassi õpilastele, kuid huvi tundsid ka mõned nooremate klasside õpilased ja õpetajad.

Õhtut viis läbi Janno Zõbin. Janno on vabakutseline ajakirjanik ja kultuurikorraldaja, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse bakalaureuseõppe. Kuna ta tunneb sügavamat huvi Siberi põlisrahvaste vastu, tegeleb ta nüüd nende uurimisega Tartu Ülikooli etnoloogia magistrantuuris. Tema eestvedamisel toimus kahetunnine salongiõhtu.

Õhtu algas loenguga. Janno andis alustuseks ülevaate Uurali keelepuust ja eestlaste kaugemate keelesugulaste, samojeedide, eluolust. Ta tutvustas meile põgusalt kirjanik Nikolai Baturini elulugu ja loomingut ning tõi välja tema romaanides („Karu süda“, „Kentaur“) esinevaid Siberi põlisrahvaste kirjeldusi.

Loengule järgnes Liivo Niglase dokumentaalfilmi „Armastuse maa“ linastus. Tegemist on dokumentaalfilmiga põhjapõtradest, naftast, poliitikast ja luulest. Selle loo peategelane on Lääne-Siberi taigas elanud metsaneenetsist põhjapõdrakasvataja ja luuletaja Juri Vella. See oli mees, kes püüdis oma elu viimaste tundideni tõestada, et ka üksikisikul on võimalik põliselanike elukeskkonda ja kultuuri kaitsta. Ta kaitses oma ihu ja hingega tükikest Lääne-Siberi metsatundrast, kus tema põhjapõdrad igal sügisel paaritumas käivad. Filmi peategelane kutsus seda maad hellitavalt Armastuse maaks. Paraku on seal piirkonnas Lukoili musta kulla maardla ja ka salaküttide varitsusala. Juri püüdis neid Armastuse maalt eemale tõrjuda, sest automürin, püssilasud ja naftatööliste lärm häirib põtrade paaritumist. Ta kasutas segajate minema peletamiseks mitmeid omapäraseid ja hulljulgeid vastupanuvõitluse viise: filmis sissetungijaid, takistas füüsiliselt nende edasipääsu oma maale, kirjutas, tegi end meedias nähtavaks. Film oli juba esimesest minutist alates lausa lummav ja kontraste pakkuv: imeline loodus vs tehnoloogia, arhailisus vs kaasaegsus, inimlikkus vs ebainimlikkus. See oli film, mis pani mõtlema, kes me oleme ja kuhu me jõuda tahame.

Filmijärgselt oli huvilistel võimalus jääda Janno Zõbiniga pikemalt vestlema.

Salongiõhtu oli meeleolukas ja hariv. Aitäh meie kooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajale Kristi Põdrale, kes meid, õpilasi, sellele üritusele kaasas. Loodame, et selliseid teemaõhtuid korraldatakse veel.

Kirke Tobreluts

10. klassi õpilane

Mõttekilde kodumaa sünnipäeva tähistamisest algklasside majas

Vaata pilte Eesti Vabariigi 99. aastapäeva tähistamisest algklasside majas SIIT.

Neljapäeval, 23.veebruaril pidasime koolis Eesti Vabariigi sünnipäeva. See oli üks päev enne päris Eesti Vabariigi sünnipäeva, sest päris sünnipäeva puhul anti meile üks koolipäev vabaks. Esiteks kätlesid kõik kooli õpilased direktoriga, kes pärast pidas ka kõne. Me vaatasime videot Eesti erinevate asjade kohta. Pärast aktust saime valida, kas me tahame värvida lippu, suitsupääsukest või rukkilille, mille pidime pärast kleepima grilltiku külge. Kõik saime süüa torti, mis oli väga maitsev. Pärast läksime oma meisterdatud lipud, lilled või linnud käes ausamba juurde aktust pidama. Aktusest võtsid osa ka vallavanem Indrek Kesküla ja suure kooli õpilased.

Mulle meeldis Eesti Vabariigi sünnipäev väga. Ootan huviga järgmist!

Pilleriin Vaarik 4.klass

Meie kooli Vabariigi aastapäevapidu algas nagu iga teinegi päev. Kõigepealt vastu tahtmist üles tõusmine, seejärel kooli vantsimine, kuigi koolikott oli üllatavalt kerge.

Päeva alguses oli kõigil kaks väga sisutihedat tundi.

Peale kahte tundi panid tublid klassijuhatajad karglevad lapsed paaridesse ja hakkas rännak saali. Klassist väljudes oli kuulda kõrvupaitavat meloodiat. Saali ees puitpõranda alguses jäid kõik seisma ning tekitati siuglev hanerivi. Puitpõrandal säras meie kooli direktor. Kõik lapsed käisid ükshaaval teda kätlemas nagu päris presidendi vastuvõtul. Taustaks mängis ilus viiuliduo.

Saalis räägiti meile meie vabariigi sümbolite tekkest ja Laura Lamus teisest b-klassist laulis meile.

Peale etendust käidi oma klassiga pildistamas, töötoas ja kooki söömas. Meid teenindasid suure kooli poisid. Kui imeline päev hakkas lõpule jõudma, läksid kõik kooli õpilased Vabadussamba juurde. Eesti hümni laulmise ajal toodi kohale lipud, samba juures peeti huvitavad kõned.

Me soovisime üksteisele head vabariigi aastapäeva ja suundusime koju pidu pidama.

Angelina Alt, 3.a klass

Kõik päevade päevad

kõik ööde ööd

olen lappinud hoolsasti kokku –

ööl hoian pimedust käte vahel

aga päikesetõusu tunnil

naeratan mureski

naer nagu pulbitseks veres

Minni Nurme

Just nii astun minagi täna hommikul kooli poole, naeratus näol ja ärevus hinges. Täna tähistab meie kool kodumaa sünnipäeva.

Koolimajas on üles seatud rikkalik pildinäitus. Kui ilusaid töid meie õpilased tublide õpetajate juhendamisel on teinud! Kogu maja on kohe palju säravam ja rõõmsam. Fuajeesse on sätitud pikk pidulaud. Laual on mitu sünnipäevatorti. Kõik näeb välja väga pidulik.

Kui saabub aeg saali aktusele minekuks, ootab ees üllatus. Kaks meie oma kooli väikest tüdrukut, Maris Võhma ja Hannele Nora Künnapuu, mängivad viiulit. Direktor Marje Eelmaa õnnitleb ja kätleb igat suurt ja väikest Eesti Vabariigi kodanikku. Aktus oli samuti väga hästi kokku pandud. Tore oli suure koolivenna pidukõne noorematele. Pärast aktust oli suur ühine tordi söömine. Torti jagasid väga galantsed noormehed – Ander Talu, Kevin Tobreluts ja Kerdo Kivivare.

Veel on vaja rääkida ühest uhkest asjast, saali eesruumi oli sätitud armas etnonurk – meie rahva pärimuslugu – õpetaja Egne varamust.

Kogu pidupäeva korraldus oli väga hästi läbi mõeldud. Oli ilus ja pidulik. Aitäh korraldajatele. Latt sai väga kõrgele seatud, ootan põnevusega kodumaa sajandat sünnipäeva. Jõudu ja uusi toredaid mõtteid.

Liidia Arumägi, algklasside raamatukoguhoidja