Tublid algklassilapsed raamatukoguüritustel

Vaata pilte raamatukogu ürituste autasustamisest SIIT.

Pikk, pikk raamatukoguüritus, mis kestis algklasside majas kaks kuud, sai lõpuks läbi. Osa võttis 118-st õpilasest 111.

Märts oli mõistatuste kuu. Toimus kolm vooru. Igas viis mõistatust. Mõni mõistatus oli õige lihtne, aga mõnega oli üksjagu pusimist. Kokku oli võimalik saada 15 punkti.

Aprillikuu sai pühendatud rahvusvahelisele lasteraamatupäevale. Kas sina tead, mis kuupäeval ja kelle sünnipäeval tähistatakse rahvusvahelist lasteraamatupäeva? Uuri järgi!

Kõik, kes soovisid, said lahendada suurt viktoriini. See viktoriin oli ka paras pähkel, sest sisaldas nelja ülesannet. Õigete vastuste korral said 26 punkti.

1. Kõnekäänd ehk piltlik väljend – Tuli leida õiged paarilised.

2. Arva ära? Pidi antud tähtedest moodustama kirjanike nimed.

3. Mitu seppa? – Ülesande lahendamiseks oli vaja läbi lugeda Aino Perviku jutt „Sepad“.

4. Ristsõna – et saada vastuseks kirjaniku nimi, kes meile mais külla tuleb, tuli vastata 13-le küsimusele.

Kiidan kõiki 111 nutikat kaasalööjat. Vastavalt kogutud punktidele sai iga osaleja kas kommi või šokolaadimedali. Tublimatele olid kingituseks lasteraamatud.

4. klass osales täies koosseisus – 25 õpilast.

3. koht – 34 punkti – Kati-Ly

2. koht – 35 punkti – Mairit

1. koht – 36 punkti – Marianne

3.a ja 3.b klass – võttis osa 24 õpilast. Ja nende tublimad olid:

3. koht – 37 punkti – Angelina

2. koht – 38 punkti – Eliise

1. koht – 39 punkti – Aili

2.a ja 2.b klass – lahendajaid kokku 30.

3. koht – 36 punkti – Karlotte ja Laura Eenpuu

2. koht – 39 punkti – Emily ja Marcus-Mattias

1. koht – 41 punkti – Jane ja Madis (maksimumpunktid)

1.a ja 1.b klass – väga tublid õpilased. Kõik 32 lõid kaasa. Oli siin alles vägikaikavedu. Lõpuks, kui punktid kokku loetud, selgus tõsiasi – väga tihe rebimine kaheksa lapse vahel. Punktid tulid üliväga head!

3. koht – 40 punkti – Vello ja Marit

2. koht – 40,5 punkti – Siim, Epp ja Henry

1. koht – 41punkti – Kristjan, Karmel ja Eliis (maksimumpunktid)

Suured tänusõnad raamatukoguga koostöö eest kuuluvad  õpetaja Tiiule,  Janale ja Viivele, Egnele ja Kajale, Siretile ja Ele-Riinile, Helvele. Samuti tänan lapsevanemaid ja kõiki laste abistajaid õigete vastuste otsinguil.

Teie sõber,

algklasside raamatukoguhoidja Liidia

15.-19. mai 2017 Väike-Maarja gümnaasiumis ja õppekeskuses

Infoleht on kodulehel foto kujul. Pildi suuremalt nägemiseks klõpsa fotol/infolehel.

94. lennu eksamiperiood on lõpusirgel

Vaata lõpukella aktuse pilte SIIT. 

18. aprill oli Väike-Maarja gümnaasiumis lõpukella päev. Päev oli traditsiooniline, kuid samas eriline, ühtaegu magus ja kibe, nagu abituriendid oma lõpukõnet alustasid. Tulevased lõpetajad liikusid hüvastijätuks lauldes klassist klassi ja mööda asutusi, järgnes südamlik aktus, kuhu abituriendid tulid viimast korda käsikäes esimese klassi koolijütsidega. Pidupäevale kohaselt vaadati kõnedes nii minevikku kui ka tulevikku.

Direktor Marje Eelmaa rääkis aktusel, et kui siiani on meie kooli suurim lend olnud 62 õpilast (1960. aastal), siis tänavu on lõpetamas väikseim lend, neli õpilast – Ranno, Aare, Mija-Liis ja Maris. Direktori hinnangul on nad hoolimata lennu väiksusest hästi hakkama saanud kooli vaimutule hoidmisega, läbinud kooliseinte vahel tuhandeid lennuharjutustunde ning pillerkaaritanud koolitaeva all – neid jäävad meenutama näiteks lõpuklassile kohane panus viimatisse õppeaasta avaaktusse, väärikas rebaste ristimine ning tõeline maskiball jõulu eel.

Ranno Rajaste, klassijuhataja Kaia Klaan, Maris Pohlak, Mija-Liis Lohk ja Aare Zilinski katsetavad lennuvalmidust paberlennukitega

Lennu poolt pidasid kõne Ranno ja Maris, kes nimetasid oma väikest lendu ühtehoidvaks pereks. „Siin me seisame ja lõpetame üheskoos gümnaasiumi, mis sest, et meid ainult neli ongi. Sest et neli on ikka parem kui mitte midagi,” tõdesid abituriendid. Lõpuklassi korraldada olevatest üritustest rääkides tõid nad välja, et pidid nelja inimesega tegema seda, mida teised lennud pea kahekümnekesi. Kuid nad on uhked oma saavutuste üle. Abituriendid tänasid õpetajaid, kes on kujundanud nende maailmavaadet ning külvanud tarkuse seemneid, millest kasvasid teadmised, millega elus edasi minna.

“Lõppude lõpuks tähendab meie lahkumine ainult seda, et meie jälgedesse astuvad uued abituriendid, ja ma olen enam kui kindel, et nad saavad oma ülesannetega suurepäraselt hakkama,” ütles Ranno lõpetuseks.

Hüvastijätunukrusega aitasid võidelda abiturientide koostatud paroodiavõtmes video meeldejäävatest koolitundidest ning fotokollaaž nende gümnaasiumiaastatest.

Traditsiooniliselt andis 12. klass tulevasele abituuriumile üle koolilipu, mida hakkavad edaspidi koolisündmustel kandma Kevin ning saatma Gerttu ja Karmen, ning tule, mida hoiab Sten. 11. klassi poolt saatsid oma kõnega 94. lennu teele Mona ja Kristjan.

Tänaseks on abiturientide eksamiperiood lõpusirgel. Möödas on riigieksamid eesti keeles, inglise keeles ja matemaatikas. Ees ootab koolieksam 8. juunil ning seejärel juba 94. lennu lõpuaktus 21. juunil kell 15 Väike-Maarja seltsimajas.

Heili Nõgene

Gümnaasiumi koolikonverents oli tänavu pühendatud ettevõtlusele

Vaata pilte koolikonverentsist SIIT.

Traditsiooniliselt koguneb Väike-Maarjas koolipere mai algul seltsimajja õpilaskonverentsiga gümnaasiumiks nimetamise aastapäeva ehk kooli nimepäeva tähistama. Seekord keskendus konverents ettevõtlusele. Oma ettevõtluskogemust jagasid kooliperega neljas, seitsmes ja üheteistkümnes klass.

4. klassi tunniplaanis oli sel õppeaastal esmakordselt aine nimega ettevõtlus, kus arendati nii ettevõtlikkust kui tegeleti ka ettevõtlusega. Õpilased esitlesid  konverentsil ette võtmisest kannustatud muinasjutte ja luulet ning rääkisid aasta jooksul planeeritud ja läbiviidud heategevuslikust kohvikust ja heategevuslikust jõululaadast, millega teenitud raha eest sõidab kogu algklasside pere kevadel õppekäigule Tallinnasse Lastekirjanduse keskusesse ja teletorni. 4. klassis õpetab ettevõtlust Helve Noorlind.

7. klassi ettekandes räägiti esmakordsest võimalusest läbida valikainena ettevõtlusõpe. Selle raames avanes seitsmendikel võimalus arendada end Eesti omaala tippude käe all, sest läbiti ka neli koolituspäeva Rakveres Targas majas toimunud Bright Minds koolitustel. Ettevõtlusõppe jooksul töötati välja nelja meeskonna äriideed, õpiti müüki ja turundust, arendati meeskonnatöö- ja esinemisoskust. Ettevõtlust õpetab 7. klassis Edgar Tammus.

11. klassist sündis lõppeval õppeaastal esmakordselt Väike-Maarjas kaks õpilasfirmat – ÕF Memoti ja ÕF Amelie. Mõlema ettevõtte esindajad rääkisid konverentsil oma ettevõtlusteest. Õpilasfirmasid iseloomustas tänu 11. klassis läbitavale majandusõpetusele tugev teoreetiline töö – analüüsiti tugevusi ja nõrkusi, võimalusi ja ohte, viidi läbi rahuloluküsitlusi ja kogemused võeti kokku 11. klassi uurimistööna. Õpilasfirma Memoti tootis disainitud ja magnetiga tikutoose ning õpilasfirma Amelie looduslikke kehakoorijaid. Majandusõpetust annab gümnaasiumis Anneli Kütt.

Konverentsi lõpetas külalisesineja Diana Tandru Ettevõtlusteater MTÜ-st, kes rääkis ettevõtlusteatrist kui metoodikast ettevõtluse õpetamiseks.

Väike-Maarja gümnaasium jooksis heategevuse nimel

Väike-Maarja Gümnaasium oli 11. mail Rakveres heategevuslikul jooksul esindatud seitsme võistkonnaga ehk 56 õpilasega, olles osake kogu Eestis osalenud ligi 12 000 jooksjast.

Heategevuslikul teatejooksul on oluline osavõtt ja kaasamõtlemine, sest võitjaid välja ei selgitata. Siin õpivad meie noored maast madalast hoolima inimestest enda ümber ja ühiskonnas ning hindama heategude tähtsust. Loodetavasti oskavad noored sellevõrra rohkem väärtustada ka oma võimalusi liikuda ja sporti teha.

Teatejooks toob presidendi kutsel iga maikuu algul tuhanded 5.-9. klasside lapsed ja noored jooksma erinevates paikades üle kogu Eesti. See on ühelt poolt võimalus tunda rõõmu liikumisest ning teiselt poolt anda oma panus liikumisvõime kaotanud laste raviks. Teatejooksuga kutsutakse üles helistama heategevuslikul telefoninumbril 900 7777, mis on avatud aastaringselt. Ühe kõne hind on 7 eurot, mis läheb annetusena laste ravi jaoks Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses. Tänavu kogutakse teatejooksuga annetusi 8-aastase Aleksei ja 17-aastase Matsi ravi toetamiseks. Aleksei kaotas liikumisvõime sügisel põetud raske haiguse tagajärjel. Mats on ise osalenud heategevuslikul teatejooksul teiste laste aitamiseks, kuid 3 aastat tagasi seiskus tal süda, teda elustati, ent ta kaotas liikumis-, nägemis- ja kõnevõime.

Heategevuslik teatejooks on saanud juba tuhandete Eesti laste ja noorte jaoks ilusaks iga-aastaseks traditsiooniks, mille käigus nad annavad panuse oma eakaaslaste heaks, kes on liikumisvõime mõne elu keerdkäigu tõttu kaotanud.

Geidi Kruusmann

Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja

Väike-Maarja gümnaasiumi õpilased saavutasid Vallimäe jooksul võistkondliku teise koha

3. mail toimus Rakveres Vallimäe 57. karikajooks, mis oli ühtlasi ka Lääne-Virumaa C- ja D-vanuseklasside murdmaajooksu meistrivõistluseks. Võistkondlikku arvestusse läks koolidel 20 paremat tulemust. Väike-Maarja gümnaasium osales jooksul 27 õpilasega ning saavutas koolide arvestuses tubli teise koha. Õpilastel tuli läbida 500m krossijooksu rada. Oma vanuseklasside võitjateks krooniti TC vanuseklassis Maria Liis Alt ning PC Romet Kask. Teise koha saavutasid Karolina Alt TD vanuses ning Ken Hurt PD vanuses. Erinevates vanuseklasside jõudsid kümne parema hulka oma väga hea jooksuga: Angelina Alt, Ethel Liis Randveer, Getrin Raudsepp, Kelli Laansalu, Aivar Ellam ja Riko Remi Mitt. Kokku võistles Vallimäe karikale 297 maakonna jooksulast. Aitäh ning suur tänu kõigile Väike-Maarja gümnaasiumi jooksjatele, olite väga tublid!

Geidi Kruusmann

Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja

Külalistund Euroopa nädala raames

9. mail tähistatakse Euroopa päeva.

Esmaspäevast algas Euroopa nädal, mille raames toimuvad mitmed huvitavad üritused ja sündmused.

Meie kooli gümnasistidele andis 8. mail ühiskonnaõpetuse tunni Politsei- ja Piirivalveameti piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme. Oma loengus andis ta ülevaate Euroopa Liidu ajaloost, olulisematest lepingutest, Euroopa Liidu tähtsusest ja murekohtadest  piirivalve kontekstis. Suuremat tähelepanu pöörati Shengeni viisaruumi tähtsusele ning mida toob endaga  kaasa Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus. Õpilaste sõnul oli tund huvitav ja informatiivne.

Kristi Põdra

Ühiskonnaõpetuse õpetaja