Andrus Kivirähk Väike-Maarja gümnaasiumis

Maikuu avas Väike-Maarja gümnaasiumis humoorikalt ja elavalt kirjanik Andrus Kivirähk, kes ilmselt pikemat tutvustamist ei vaja. Nagu ta ise kohtumisel ütles – kirjanik on tiitel, mitte amet – ehk kirjanik on inimene, kelle nime kuuldes inimesed teavad, et ta seda on, mitte see, kes end ise kirjanikuks nimetab. 

Väike-Maarjas külastas kirjanikuhärra nii algklasside maja kui gümnaasiumi peamaja, kohtus õpilaste-õpetajatega, noorematele kuulajatele luges oma raamatuid ette ning pisut vanematega arutles oma romaanide üle, vastas küsimustele ja jagas ka soovijatele raamatutesse autogramme.

Eesti kirjandus on Kivirähu sõnul oluline eestlastele, nagu oma ema on oluline igale inimesele endale ja tema propageerimisel teistele inimestele poleks ilmselt mõtet. Kultuskirjanikuks saamine ei kuulunud tema plaani, kuid väikses Eestis olevatki mõned asjad väga lihtsad. Ta ei pruugi uskuda, et võimalik on valmistada Eesti muinasjuttudest ja „Rehepapist“ tuttavaid kratte, aga ta usub oma lugude sõnumisse. Romaani „Mees, kes teadis ussisõnu“ võib tema sõnul pidada ka Eesti oma „Sõrmuste isandaks“ ja hoiatusromaaniks eestlaste elujõust ning headest inimestest kõnelevat romaani „Maailma otsas“ täiskasvanute Lotteks. Ning järgmist romaani pole ta veel mõtlemagi hakanud, sest vanad kõlbavat veel lugeda küll ja küll.

Jääb üle olla tänulik gümnaasiumi peamaja ja algklasside maja raamatukogudele, et sellised toredad kohtumised aset leiavad!

08.05.2016