Väike-Maarja kandi koolid võeti eeskujuks

Detsembri algul külastasid Väike-Maarja gümnaasiumit ja õppekeskust ning Kiltsi põhikooli väliskülalised Armeeniast, Aserbaidžaanist, Gruusiast ja Valgevenest.

30. novembrist 4. detsembrini Eestis visiidil viibinud SOS Lastekülade ja nende hariduspartnerite esindajad osalevad projektis „Kvaliteetharidus sotsiaalses riskis olevatele lastele“. Eesti poolelt on kaasatud Eesti SOS Lastekülade esindajad ja nende partnerid Haridus- ja Teadusministeerium, Tallinna Ülikool,  Keila Linnavalitsus ja Keila Kool.

Projekti eesmärk oli tutvustada Eesti kaasava hariduse kogemust ja toetada õpiabisüsteemide rakendamist sihtriikides. Eesti on koolitaja ja nõustaja rollis ning Eesti spetsialistid on koolitanud hariduslike erivajaduste koordinaatoreid osalenud riikides. Eestis külastati Keila, Väike-Maarja ja Kiltsi koole ning osaleti Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Noorsootöö Keskuse korraldatud konverentsil „Kaasav haridus – kõikide laste huvides!“.

Külalised tutvusid teisipäeval, 1. detsembril Väike-Maarjas direktori Marje Eelmaa juhtimisel Eestis ainulaadse gümnaasiumi ja õppekeskuse ühitatud juhtimismudeliga ning siinsete võimalustega. Positiivsete näidetena toodi välja kooli õpiabisüsteemi individuaalsete tundide näol, õpilaskodu olemasolu ja võimalust õppekeskuses jätkata põhihariduse omandamist või kutseõpinguid. Direktori sõnul avaldas külalistele muljet, et kooli, erinevaid üritusi ja huviringe tutvustas just õpilasesindus. Huvi pakkusid ka koolide tehnilised võimalused, näiteks mobiilne sülearvutite klass ja õppeköök. Direktor Merje Leemetsa juhtimisel tutvustatud Kiltsi põhikool avaldas muljet omanäolise mõisakoolina. Kohtumisel käsitleti ka Kiltsi kogemust varjupaigataotlejate laste õpetamisel.

Projekti üks sihtgrupp ehk vanemliku hoole kaotanud või kaotamise riskis olevad lapsed on üks haavatavamaid sihtgruppe hariduses, sest nende varase lapseea kogemused mõjutavad sageli nii õppimist kui sotsiaalsete suhete loomist. Sageli napib pedagoogidel teadmisi ja kogemusi probleemide märkamiseks ja lahendamiseks. Sektoritevaheline koostöö ja rahvusvaheline kogemustevahetus on võtmeküsimus hariduse kvaliteedi tõstmisel.

Projekti rahastab Välisministeerium Arengukoostöö programmist.