Õppepäev Tartus

4. detsembril külastasid 14 Väike-Maarja Gümnaasiumi ja 9 Simuna kooli õpilast MTÜ Võivere Tuuliku õppeprojekti raames ühiselt Tartu linna.

Päev algas Noora arhiivi külastusega.

Noora ehk Nooruse tänaval asuv rahvusarhiiv. Foto: Liina Bork

Giid Liisi tutvustas meile erinevaid hoidlaid, tööruume ja uurimissaale. Hoone oli üllatavalt kaasaegne ja värviline. Värvid aitavad töötajatel ja külalistel majas paremini orienteeruda.Värvilised hoidlaruumid. Foto: Kristi Põdra

Et inimesed ei unustaks, kuidas arhiivid ajaga muutuvad, on tehtud eraldi ruum, kus saab tutvuda arhiivi ajalooga. Sinna on toodud põnevamad dokumentide säilitamisega seotud eksponaadid vanadest hoidlatest (näiteks riiulid, stanged kaartide riputamiseks jms).

Meenutused vanadest arhiiviruumidest. Foto: Kristi Põdra

Hoidlates oli meil võimalus oma silmaga näha ja katsuda sajanditevanuseid arhivaale. Saime teada, et Rahvusarhiivi erinevates kogudes on umbes 8,8 miljonit arhivaali ning kõige vanem on aastast 1240.

Giid viis meid arhiivi tööruumidesse, kus ta selgitas, kuidas vanu dokumente ja raamatuid taastatakse ja digiteeritakse. Meil õnnestus näha, kuidas digiteeriti suures mõõdus kaarti. Digiteeritud on hetkel umbes 2% säilikutest.

Ekskursioonile järgnes uurijatund Janet Laidlaga. Ta on eesti ajaloolane ja Tartu tähetorni juhataja. Janet tutvustas meile rahvusarhiivi virtuaalse uurimissaali (VAU) võimalusi. Väikestes rühmades saime omal nahal kogeda uurija tööd. Janet oli meile arhiivist tellinud Simuna ja Väike-Maarja piirkonnaga seotud säilikuid. Leidsime infot meie kihelkonnakooli, rõugete panemise, võlgnike jms kohta.

Rühm dokumentide uurijaid. Foto: Kristi Põdra

Rahvusarhiivi külastus lõppes näituse “Keerdkäigud” vaatamisega. Näitus annab ülevaate Eesti riigi sünniloost aastatel 1917–1920, paralleelselt jutustatakse ka maailmas toimuvast. Näitusel pöörasime tähelepanu näituse tehnilisele ja visuaalsele teostusele. Näituse teostajaks on loovagentuur Pult, kellega saavad huvilised õpilased MTÜ Võivere Tuuliku projekti raames edaspidi koostööd teha. Näitus meeldis meile, sest see erines oluliselt nendest, mida me varem olime külastanud. Kõndisime mööda labürinti ja avasime kappe, mille uste taha olid peidetud dokumendid ja pildid, lisaks oli võimalik kuulata kõrvaklappide kaudu reaalsete inimeste mälestusi.

Põnev foto. Pildil on ainult mehed. Foto: Sirli Treffner

Pärast lõunapausi Tartu Ülikooli kohvikus jalutasime Toomemäele tähetorni. Giidiks oli meile Tartu Tähetorni juhataja Janet. Ta tutvustas meile tähetorni ja rääkis Struve kaarest. Struve kaar, pikkusega 2820 km, ulatub Põhja-Jäämere äärest Musta mereni. See on teema, millest meie piirkonna inimesed võiksid teada. Nimelt asub Väike-Maarja vallas Struve kaare eestimaistest kolmest punktist siin lausa kaks – Võiveres ja Simunas. Soovijad said pisut kätt proovida Struve kaare tikupusle kokkupanekul. Mõned trianglid saime isegi paika pandud! Julgemad meist käisid nautimas ka Tartu tähetorni vaateplatvormilt vaadet linnale.

Struve kaare tikupusle. Foto: Liina Bork

Tähetorni ekskursioon lõppes töötoaga hoone keldrikorrusel, kus meisterdasime endale paberist, joogikõrrest ja metallseibist tööriista, mille abil saab 1-50 meetri raadiuses arvutada välja objekti kõrguse.

Kvadranti meisterdamas. Foto: Liina Bork

Kvadrandi meisterdamine. Foto: Kristi Põdra

Meie õppepäev Tartus oli toredaks vahelduseks tavapärasele koolipäevale. Arhiiviga tutvudes saime ideid ja praktilist infot uurimistöö teostamiseks. Pärast tähetorni külastust mõistame paremini, mis on Struve kaar ja miks turistid üle maailma Võivere tuuleveskit külastamas käivad. Boonusena on meil nüüd olemas ka isiklik kvadrant esemete kõrguste määramiseks. Aitäh teile, Kristi Põdra, Liina Bork ja Liivika Harjo, toreda õppepäeva eest Tartus!

Väike-Maarja Gümnaasiumi 10. klass