Meie õpilastel oli võimalus osaleda Euroopa Noorteparlamendi Eesti 18. Riiklikul Sessioonil

22. – 26. oktoobril toimus Tallinnas Euroopa Noorteparlamendi Eesti 18. Riiklik Sessioon. Tänavuse foorumi teema oli „Noorte pühendumus inimõigustesse ja arusaam rahvusvahelistest väärtustest”.

Kokku kutsuti 50 noort Eestist ja 50 mujalt Euroopast, et arutada võimalusi, kuidas noored saavad mõjutada nii ühiskonna kui ka enda tulevikku ning lahata aktuaalseid teemasid inimõiguste valdkonnas. Sessioon oli rahvusvaheline ning toimus inglise keeles.

Meie kooli esindas 5-liikmeline delegatsioon: Mona Seppern, Liisa Siirak,  Indrek Niinemets,  Henrik Villem Sepping ja Timo Seppern. Delegatsiooni kokku panemine osutus üsnagi keerukaks,  kuna sessioon kestis viis päeva koolivaheajast ja nõudis õpilasepoolset valmidust suhtlema inglise keeles ühiskondlikel teemadel rahvusvahelises seltskonnas. Õnneks oli gümnasistide seas julgeid, kes leidsid motivatsiooni osalemiseks ja haarasid võimalusest kinni.

Järgnevalt toovad delegaadid välja oma mõtteid kogetust.

Timo Seppern (10. klass): Sessioonil arendasin oma inglise keele oskust, sain juurde enesekindlust ning tutvusin uute inimestega erinevatest riikidest. Alguses oli veidi hirmus, kuid pärast kaht päeva teambuildingut ehk meeskonnatöö treeningut tundsin end juba mugavalt teiste komiteekaaslaste seas ning olin valmis tööd alustama. Töötasin FEMM komitees, mis käsitles naiste õiguseid ja soolist võrdõiguslikkust. Algas kolm päeva rasket tööd, mis  väsitas ära, kuid tundsin siiski, et asi oli seda väärt. Viimasel päeval toimunud üldkogu oli väga huvitav, sest seal esitleti avalikult komiteedes päevade jooksul tehtud tööd ning kõigil oli võimalus avaldada arvamust erinevatel teemadel ning tehti kokkuvõtteid. Üldiselt jäin rahule. Ainus, mida oleksin rohkem soovinud,  on vaba aeg. Päevad olid töiselt pikad ja sisutihedad.

Mona Seppern (12. klass): Kui pühapäeva hommikul Merivälja koolimajja jõudsime, olid ootused ürituse suhtes üsna madalad – eelnevalt olime saanud suhteliselt üldistavat informatsiooni foorumi kohta ja enamusel meist puudus ka eelnev rahvusvaheline kogemus. Õnneks juba pärast esimest tutvumismängu tundsin, et olen ümbritsetud avatud ja motiveeritud noortest. Mina kuulusin meist viiest ainsana ENVI (keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse) komiteesse ja töötasin oma grupiga läbi toidu raiskamise ja jätkusuutliku tootmise teemat. Kõik viis päeva möödusid kui linnulennul ja iga päev oli täis hetki, kus olin siiralt tänulik, et mulle on selline võimalus avanenud. Ületasin end mitmeid kordi nii komiteetöös kui ka üldkogul oma komitee lahendusi kaitstes. Üldkogu ajal kuulates erinevaid ettepanekuid, mis vastu võeti, sain rõõmuga tõdeda, et noored eurooplased on väga sallivad, vabad ja avatud kõigele uuele. Erinevatest riikidest noortega koos töötades arenesid kindlasti nii esinemisjulgus kui ka väitlemis- ja keeleoskus. Soovitan kõigil tulevikus haarata sellistest võimalustest kinni – kes teab, kus ja millal võivad need kogemused kasuks tulla. Selleks, et neid kogemusi aga saada,  tuleb aegajalt mugavustsoonist välja astuda,  olla avatud uutele võimalustele ning pingutada.

Liisa Siirak (12. klass):  Viiepäevane kogemus delegaadina foorumil oli oodatust palju meeldejäävam, huvipakkuvam ja meeleolukam, kui ma olin osanud oodata. Esimestel päevadel oli võimalus läbi meeskonnamängude õppida tundma erinevatest Euroopa riikidest pärit tiimikaaslasi, kellega järgnevatel päevadel tuli koostööd teha. Minu komiteeks oli CULT (kultuur ja haridus), mis tegeles pagulasprobleemidega – kuidas vähendada ksenofoobiat ja islamofoobiat meie ühiskonnas. Kõik noored olid väga avatud suhtlemisele ja motiveeritud leidmaks edasiviivaid lahendusi. Foorumi õhtuid sisustasid mitmed ühistegevused nagu kontsert, Ted Talk Evening ning tervitus- ja lahkumispidu. Tänu foorumile sain praktiseerida oma inglise keele oskust, suhelda erineva kultuurilise taustaga inimestega ning kaasa rääkida aktuaalsetel teemadel. Koju sõites tundsin siirast rõõmu, et olin otsustanud osa võtta antud võimalusest, sest lisaks kõigele eelnevalt mainitule oli see äärmiselt silmaringi arendav kogemus. Tulevikus võtaksin võimaluse korral kindlasti uuesti osa foorumist ning soovitaksin seda ka teistele, sest need päevad olid väga mälestusväärsed.

Indrek Niinemets (10. klass): Tänu sessioonile sain mina isiklikult juurde eelkõige uusi tuttavaid ja sõpru Euroopa erinevatest nurkadest. Kogesin ja nautisin kultuuride erinevusi.  Osalejad olid pärit erinevatest Euroopa Liidu riikidest oma tõekspidamiste,  religiooni ja käitumistavade ja harjumustega.  Inglise keelele lisaks kuulsin mitmeid erinevaid keeli. Samas, hoolimata erinevustest, tõdesin koostöö võimalikkust. Nagu on loomulik teiste kultuuride puhul, olid nad meist vägagi erinevad.  Näiteks ei olnud osa osalejatest sööma hernesuppi, mida serveeriti meile üheks lõunaks.  Väga vähesed sõid seda, kuna see oli nii erinev nende söögist. Paraku tekitas see “mul on kõht tühi” probleemi. Muidugi forseeris asja üle seik,  kus ühele proovijale tekitas toit korralikuma tervisehäire. Toit osutus liiga äkiliseks. Tagantjärgi tarkusega oleks korraldaja võinud pakkuda toite, mida kõik oleksid saanud süüa ja pakkuda võimalusena proovida, kui delegaat soovis, eestimaiseid toite. Kultuurset erinevust oli eredalt näha kontserdi toimumise ajal. Peale esinemist tõusid enamus välismaalasi püsti valjult juubeldades ja vilistades, samal ajal eestlased istusid vaikselt ja plaksutasid. Erinevusi oli näha ka energia harjutustest osa võtmises, mida me tegime esimestel päevadel,  et ennast tööks valmis seada. Seal mängisid enamus välismaalastest ikka täie hinge ja mahuga kaasa, mina koos kaasmaalastega olime pigem vaoshoitud. Kuigi meie kultuur, keel ja kombed olid erinevad, sujus koos töö meil kõigil vägagi hästi. Erinevused lisasid vürtsi. Ma osalesin komitees nimega SEDE. Seal arutasime, kuidas ja kas Euroopa Liit peaks kasutama enda poliitilisi ja majanduslikke võimalusi, et tegeleda konfliktidega, mis puudutavad liitu tervikuna.

Henrik Villem Sepping (10.klass): Sessioon algas lõbustustega. Tervelt kaks päeva mängisime mänge, et saada tuttavaks oma grupiliikmetega ja et tulevane koostöö paremini välja tuleks. Võõras seltskonnas oli neid vägagi nauditav teha.  Kolmas ja neljas päev olid kõige raskemad. Pidev kaasa mõtlemine ja aktiivne tegutsemine hommikust õhtuni. Ei olnud aega puhata ega lõõgastuda. Kuid viies ehk viimane päev oli minu lemmik. Toimus debatt, kus kõik said oma hääle anda ja sellega oma seisukohta väljendada. Ühtlasi esitati tehtud töid komiteedes ning tehti kokkuvõtted.  Mina ise olin komitee SEDE liige,  mis keskendus Euroopa Liidu kaitsele. Sellest sessioonist osavõtt parendas minu koostöö-,  argumenteerimis- ja suhtlemisoskusi ning kindlasti laienes ka minu inglise keele sõnavara. Ma  olin osavõtu suhtes esialgu üsnagi skeptiline, eriliste ootusteta, kuid nüüd olen väga rahul, et sellisest rahvusvahelisest sessioonist osa võtsin ja tänu sellele uusi kogemusi ning tuttavaid sain. Loodan,  et selliseid võimalusi ja väljakutseid tuleb mulle veel.

Kristi Põdra

Ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja