1. Aeg ei suuda mälestusi viia,
millel kirgas lapsepõlve värv.
Kauge helin kutsub neidki siia,
oimudel, kel hõbedane härm.

refr.: Ja kuigi ümberringi uut näed igal pool,
kuid kostab juba läbi aastasaja
siin ikka rõõmus koolikella kaja
sind täna kuulates mu süda taas on noor.

2. Koolisõprus tundub meile püha,
emaarm ja õpetaja hool.
Kaasas mälestustes kandnud üha
oleme sind, armastatud kool.

refr.:

3. Metsal siin on kodukeelne kohin,
Ebavere nõlval sügiskuld.
Hea, mu kodupaik, et jälle tohin,
viia sinu lätteilt elutuld.

refr.: