Vmaarja «

Siberi põlisrahvaste teemaõhtul linastunud „Armastuse maa“ lummas ja pakkus kontraste

20. veebruari õhtul kogunes Väike-Maarja muuseumisse Siberi põlisrahvaste teemaõhtule 35 huvilist Väike-Maarja gümnaasiumist. Üritus oli suunatud eelkõige 9.-12. klassi õpilastele, kuid huvi tundsid ka mõned nooremate klasside õpilased ja õpetajad.

Õhtut viis läbi Janno Zõbin. Janno on vabakutseline ajakirjanik ja kultuurikorraldaja, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse bakalaureuseõppe. Kuna ta tunneb sügavamat huvi Siberi põlisrahvaste vastu, tegeleb ta nüüd nende uurimisega Tartu Ülikooli etnoloogia magistrantuuris. Tema eestvedamisel toimus kahetunnine salongiõhtu.

Õhtu algas loenguga. Janno andis alustuseks ülevaate Uurali keelepuust ja eestlaste kaugemate keelesugulaste, samojeedide, eluolust. Ta tutvustas meile põgusalt kirjanik Nikolai Baturini elulugu ja loomingut ning tõi välja tema romaanides („Karu süda“, „Kentaur“) esinevaid Siberi põlisrahvaste kirjeldusi.

Loengule järgnes Liivo Niglase dokumentaalfilmi „Armastuse maa“ linastus. Tegemist on dokumentaalfilmiga põhjapõtradest, naftast, poliitikast ja luulest. Selle loo peategelane on Lääne-Siberi taigas elanud metsaneenetsist põhjapõdrakasvataja ja luuletaja Juri Vella. See oli mees, kes püüdis oma elu viimaste tundideni tõestada, et ka üksikisikul on võimalik põliselanike elukeskkonda ja kultuuri kaitsta. Ta kaitses oma ihu ja hingega tükikest Lääne-Siberi metsatundrast, kus tema põhjapõdrad igal sügisel paaritumas käivad. Filmi peategelane kutsus seda maad hellitavalt Armastuse maaks. Paraku on seal piirkonnas Lukoili musta kulla maardla ja ka salaküttide varitsusala. Juri püüdis neid Armastuse maalt eemale tõrjuda, sest automürin, püssilasud ja naftatööliste lärm häirib põtrade paaritumist. Ta kasutas segajate minema peletamiseks mitmeid omapäraseid ja hulljulgeid vastupanuvõitluse viise: filmis sissetungijaid, takistas füüsiliselt nende edasipääsu oma maale, kirjutas, tegi end meedias nähtavaks. Film oli juba esimesest minutist alates lausa lummav ja kontraste pakkuv: imeline loodus vs tehnoloogia, arhailisus vs kaasaegsus, inimlikkus vs ebainimlikkus. See oli film, mis pani mõtlema, kes me oleme ja kuhu me jõuda tahame.

Filmijärgselt oli huvilistel võimalus jääda Janno Zõbiniga pikemalt vestlema.

Salongiõhtu oli meeleolukas ja hariv. Aitäh meie kooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajale Kristi Põdrale, kes meid, õpilasi, sellele üritusele kaasas. Loodame, et selliseid teemaõhtuid korraldatakse veel.

Kirke Tobreluts

10. klassi õpilane

Mõttekilde kodumaa sünnipäeva tähistamisest algklasside majas

Vaata pilte Eesti Vabariigi 99. aastapäeva tähistamisest algklasside majas SIIT.

Neljapäeval, 23.veebruaril pidasime koolis Eesti Vabariigi sünnipäeva. See oli üks päev enne päris Eesti Vabariigi sünnipäeva, sest päris sünnipäeva puhul anti meile üks koolipäev vabaks. Esiteks kätlesid kõik kooli õpilased direktoriga, kes pärast pidas ka kõne. Me vaatasime videot Eesti erinevate asjade kohta. Pärast aktust saime valida, kas me tahame värvida lippu, suitsupääsukest või rukkilille, mille pidime pärast kleepima grilltiku külge. Kõik saime süüa torti, mis oli väga maitsev. Pärast läksime oma meisterdatud lipud, lilled või linnud käes ausamba juurde aktust pidama. Aktusest võtsid osa ka vallavanem Indrek Kesküla ja suure kooli õpilased.

Mulle meeldis Eesti Vabariigi sünnipäev väga. Ootan huviga järgmist!

Pilleriin Vaarik 4.klass

Meie kooli Vabariigi aastapäevapidu algas nagu iga teinegi päev. Kõigepealt vastu tahtmist üles tõusmine, seejärel kooli vantsimine, kuigi koolikott oli üllatavalt kerge.

Päeva alguses oli kõigil kaks väga sisutihedat tundi.

Peale kahte tundi panid tublid klassijuhatajad karglevad lapsed paaridesse ja hakkas rännak saali. Klassist väljudes oli kuulda kõrvupaitavat meloodiat. Saali ees puitpõranda alguses jäid kõik seisma ning tekitati siuglev hanerivi. Puitpõrandal säras meie kooli direktor. Kõik lapsed käisid ükshaaval teda kätlemas nagu päris presidendi vastuvõtul. Taustaks mängis ilus viiuliduo.

Saalis räägiti meile meie vabariigi sümbolite tekkest ja Laura Lamus teisest b-klassist laulis meile.

Peale etendust käidi oma klassiga pildistamas, töötoas ja kooki söömas. Meid teenindasid suure kooli poisid. Kui imeline päev hakkas lõpule jõudma, läksid kõik kooli õpilased Vabadussamba juurde. Eesti hümni laulmise ajal toodi kohale lipud, samba juures peeti huvitavad kõned.

Me soovisime üksteisele head vabariigi aastapäeva ja suundusime koju pidu pidama.

Angelina Alt, 3.a klass

Kõik päevade päevad

kõik ööde ööd

olen lappinud hoolsasti kokku –

ööl hoian pimedust käte vahel

aga päikesetõusu tunnil

naeratan mureski

naer nagu pulbitseks veres

Minni Nurme

Just nii astun minagi täna hommikul kooli poole, naeratus näol ja ärevus hinges. Täna tähistab meie kool kodumaa sünnipäeva.

Koolimajas on üles seatud rikkalik pildinäitus. Kui ilusaid töid meie õpilased tublide õpetajate juhendamisel on teinud! Kogu maja on kohe palju säravam ja rõõmsam. Fuajeesse on sätitud pikk pidulaud. Laual on mitu sünnipäevatorti. Kõik näeb välja väga pidulik.

Kui saabub aeg saali aktusele minekuks, ootab ees üllatus. Kaks meie oma kooli väikest tüdrukut, Maris Võhma ja Hannele Nora Künnapuu, mängivad viiulit. Direktor Marje Eelmaa õnnitleb ja kätleb igat suurt ja väikest Eesti Vabariigi kodanikku. Aktus oli samuti väga hästi kokku pandud. Tore oli suure koolivenna pidukõne noorematele. Pärast aktust oli suur ühine tordi söömine. Torti jagasid väga galantsed noormehed – Ander Talu, Kevin Tobreluts ja Kerdo Kivivare.

Veel on vaja rääkida ühest uhkest asjast, saali eesruumi oli sätitud armas etnonurk – meie rahva pärimuslugu – õpetaja Egne varamust.

Kogu pidupäeva korraldus oli väga hästi läbi mõeldud. Oli ilus ja pidulik. Aitäh korraldajatele. Latt sai väga kõrgele seatud, ootan põnevusega kodumaa sajandat sünnipäeva. Jõudu ja uusi toredaid mõtteid.

Liidia Arumägi, algklasside raamatukoguhoidja