94. lennu eksamiperiood on lõpusirgel

Vaata lõpukella aktuse pilte SIIT. 

18. aprill oli Väike-Maarja gümnaasiumis lõpukella päev. Päev oli traditsiooniline, kuid samas eriline, ühtaegu magus ja kibe, nagu abituriendid oma lõpukõnet alustasid. Tulevased lõpetajad liikusid hüvastijätuks lauldes klassist klassi ja mööda asutusi, järgnes südamlik aktus, kuhu abituriendid tulid viimast korda käsikäes esimese klassi koolijütsidega. Pidupäevale kohaselt vaadati kõnedes nii minevikku kui ka tulevikku.

Direktor Marje Eelmaa rääkis aktusel, et kui siiani on meie kooli suurim lend olnud 62 õpilast (1960. aastal), siis tänavu on lõpetamas väikseim lend, neli õpilast – Ranno, Aare, Mija-Liis ja Maris. Direktori hinnangul on nad hoolimata lennu väiksusest hästi hakkama saanud kooli vaimutule hoidmisega, läbinud kooliseinte vahel tuhandeid lennuharjutustunde ning pillerkaaritanud koolitaeva all – neid jäävad meenutama näiteks lõpuklassile kohane panus viimatisse õppeaasta avaaktusse, väärikas rebaste ristimine ning tõeline maskiball jõulu eel.

Ranno Rajaste, klassijuhataja Kaia Klaan, Maris Pohlak, Mija-Liis Lohk ja Aare Zilinski katsetavad lennuvalmidust paberlennukitega

Ranno Rajaste, klassijuhataja Kaia Klaan, Maris Pohlak, Mija-Liis Lohk ja Aare Zilinski katsetavad lennuvalmidust paberlennukitega

Lennu poolt pidasid kõne Ranno ja Maris, kes nimetasid oma väikest lendu ühtehoidvaks pereks. „Siin me seisame ja lõpetame üheskoos gümnaasiumi, mis sest, et meid ainult neli ongi. Sest et neli on ikka parem kui mitte midagi,” tõdesid abituriendid. Lõpuklassi korraldada olevatest üritustest rääkides tõid nad välja, et pidid nelja inimesega tegema seda, mida teised lennud pea kahekümnekesi. Kuid nad on uhked oma saavutuste üle. Abituriendid tänasid õpetajaid, kes on kujundanud nende maailmavaadet ning külvanud tarkuse seemneid, millest kasvasid teadmised, millega elus edasi minna.

“Lõppude lõpuks tähendab meie lahkumine ainult seda, et meie jälgedesse astuvad uued abituriendid, ja ma olen enam kui kindel, et nad saavad oma ülesannetega suurepäraselt hakkama,” ütles Ranno lõpetuseks.

Hüvastijätunukrusega aitasid võidelda abiturientide koostatud paroodiavõtmes video meeldejäävatest koolitundidest ning fotokollaaž nende gümnaasiumiaastatest.

Traditsiooniliselt andis 12. klass tulevasele abituuriumile üle koolilipu, mida hakkavad edaspidi koolisündmustel kandma Kevin ning saatma Gerttu ja Karmen, ning tule, mida hoiab Sten. 11. klassi poolt saatsid oma kõnega 94. lennu teele Mona ja Kristjan.

Tänaseks on abiturientide eksamiperiood lõpusirgel. Möödas on riigieksamid eesti keeles, inglise keeles ja matemaatikas. Ees ootab koolieksam 8. juunil ning seejärel juba 94. lennu lõpuaktus 21. juunil kell 15 Väike-Maarja seltsimajas.

Heili Nõgene

Gümnaasiumi koolikonverents oli tänavu pühendatud ettevõtlusele

 

Vaata pilte koolikonverentsist SIIT.

Traditsiooniliselt koguneb Väike-Maarjas koolipere mai algul seltsimajja õpilaskonverentsiga gümnaasiumiks nimetamise aastapäeva ehk kooli nimepäeva tähistama. Seekord keskendus konverents ettevõtlusele. Oma ettevõtluskogemust jagasid kooliperega neljas, seitsmes ja üheteistkümnes klass.

IMG_21964. klassi tunniplaanis oli sel õppeaastal esmakordselt aine nimega ettevõtlus, kus arendati nii ettevõtlikkust kui tegeleti ka ettevõtlusega. Õpilased esitlesid  konverentsil ette võtmisest kannustatud muinasjutte ja luulet ning rääkisid aasta jooksul planeeritud ja läbiviidud heategevuslikust kohvikust ja heategevuslikust jõululaadast, millega teenitud raha eest sõidab kogu algklasside pere kevadel õppekäigule Tallinnasse Lastekirjanduse keskusesse ja teletorni. 4. klassis õpetab ettevõtlust Helve Noorlind.

7. klassi ettekandes räägiti esmakordsest võimalusest läbida valikainena ettevõtlusõpe. Selle raames avanes seitsmendikel võimalus arendada end Eesti omaala tippude käe all, sest läbiti ka neli koolituspäeva Rakveres Targas majas toimunud Bright Minds koolitustel. Ettevõtlusõppe jooksul töötati välja nelja meeskonna äriideed, õpiti müüki ja turundust, arendati meeskonnatöö- ja esinemisoskust. Ettevõtlust õpetab 7. klassis Edgar Tammus.

11. klassist sündis lõppeval õppeaastal esmakordselt Väike-Maarjas kaks õpilasfirmat – ÕF Memoti ja ÕF Amelie. Mõlema ettevõtte esindajad rääkisid konverentsil oma ettevõtlusteest. Õpilasfirmasid iseloomustas tänu 11. klassis läbitavale majandusõpetusele tugev teoreetiline töö – analüüsiti tugevusi ja nõrkusi, võimalusi ja ohte, viidi läbi rahuloluküsitlusi ja kogemused võeti kokku 11. klassi uurimistööna. Õpilasfirma Memoti tootis disainitud ja magnetiga tikutoose ning õpilasfirma Amelie looduslikke kehakoorijaid. Majandusõpetust annab gümnaasiumis Anneli Kütt.

Konverentsi lõpetas külalisesineja Diana Tandru Ettevõtlusteater MTÜ-st, kes rääkis ettevõtlusteatrist kui metoodikast ettevõtluse õpetamiseks.

Väike-Maarja gümnaasium jooksis heategevuse nimel

Väike-Maarja Gümnaasium oli 11. mail Rakveres heategevuslikul jooksul esindatud seitsme võistkonnaga ehk 56 õpilasega, olles osake kogu Eestis osalenud ligi 12 000 jooksjast.

Heategevuslikul teatejooksul on oluline osavõtt ja kaasamõtlemine, sest võitjaid välja ei selgitata. Siin õpivad meie noored maast madalast hoolima inimestest enda ümber ja ühiskonnas ning hindama heategude tähtsust. Loodetavasti oskavad noored sellevõrra rohkem väärtustada ka oma võimalusi liikuda ja sporti teha.

Teatejooks toob presidendi kutsel iga maikuu algul tuhanded 5.-9. klasside lapsed ja noored jooksma erinevates paikades üle kogu Eesti. See on ühelt poolt võimalus tunda rõõmu liikumisest ning teiselt poolt anda oma panus liikumisvõime kaotanud laste raviks. Teatejooksuga kutsutakse üles helistama heategevuslikul telefoninumbril 900 7777, mis on avatud aastaringselt. Ühe kõne hind on 7 eurot, mis läheb annetusena laste ravi jaoks Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses. Tänavu kogutakse teatejooksuga annetusi 8-aastase Aleksei ja 17-aastase Matsi ravi toetamiseks. Aleksei kaotas liikumisvõime sügisel põetud raske haiguse tagajärjel. Mats on ise osalenud heategevuslikul teatejooksul teiste laste aitamiseks, kuid 3 aastat tagasi seiskus tal süda, teda elustati, ent ta kaotas liikumis-, nägemis- ja kõnevõime.

Heategevuslik teatejooks on saanud juba tuhandete Eesti laste ja noorte jaoks ilusaks iga-aastaseks traditsiooniks, mille käigus nad annavad panuse oma eakaaslaste heaks, kes on liikumisvõime mõne elu keerdkäigu tõttu kaotanud.

Geidi Kruusmann

Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja

Väike-Maarja gümnaasiumi õpilased saavutasid Vallimäe jooksul võistkondliku teise koha

3. mail toimus Rakveres Vallimäe 57. karikajooks, mis oli ühtlasi ka Lääne-Virumaa C- ja D-vanuseklasside murdmaajooksu meistrivõistluseks. Võistkondlikku arvestusse läks koolidel 20 paremat tulemust. Väike-Maarja gümnaasium osales jooksul 27 õpilasega ning saavutas koolide arvestuses tubli teise koha. Õpilastel tuli läbida 500m krossijooksu rada. Oma vanuseklasside võitjateks krooniti TC vanuseklassis Maria Liis Alt ning PC Romet Kask. Teise koha saavutasid Karolina Alt TD vanuses ning Ken Hurt PD vanuses. Erinevates vanuseklasside jõudsid kümne parema hulka oma väga hea jooksuga: Angelina Alt, Ethel Liis Randveer, Getrin Raudsepp, Kelli Laansalu, Aivar Ellam ja Riko Remi Mitt. Kokku võistles Vallimäe karikale 297 maakonna jooksulast. Aitäh ning suur tänu kõigile Väike-Maarja gümnaasiumi jooksjatele, olite väga tublid!

Geidi Kruusmann

Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja

Külalistund Euroopa nädala raames

9. mail tähistatakse Euroopa päeva.

Esmaspäevast algas Euroopa nädal, mille raames toimuvad mitmed huvitavad üritused ja sündmused.

Gümn opilased SeederMeie kooli gümnasistidele andis 8. mail ühiskonnaõpetuse tunni Politsei- ja Piirivalveameti piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme. Oma loengus andis ta ülevaate Euroopa Liidu ajaloost, olulisematest lepingutest, Euroopa Liidu tähtsusest ja murekohtadest  piirivalve kontekstis. Suuremat tähelepanu pöörati Shengeni viisaruumi tähtsusele ning mida toob endaga  kaasa Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus. Õpilaste sõnul oli tund huvitav ja informatiivne.

 

Kristi Põdra

Ühiskonnaõpetuse õpetaja

Kevad on salamisi tulnud meie südamesse

Vaata meie kevadisi pilte SIIT.

Algklasside majas on tärkamist ja ärkamist olnud juba alates märtsist. Küll on mõnes vaasis pajutudud oma pehmet helki heitmas, küll on kaseoksal tärganud lehed või ennäe imet, sirelid on õide puhkenud! Klassides on tehtud katseid, uuritud loodust, pildistatud ja vaadeldud. 1.a klassis kasvavad herned, 2.b klassi aknalaual püüavad päikest mõlema teise klassi õpilaste tomatitaimed. 2.a klassi aknalaual sai jälgida sibulate kasvamist. Põnev on jälgida muutusi, mis iga päev silmnähtavalt toimuvad.

IMG_25873.a, 3.b klass osalevad Räpina Aianduskooli poolt pakutud taimeprojektis „Sõprusetera“.  Räpina Aianduskool kutsus õppeasutuste õpilasi ja õpilasgruppe osalema taimeprojektis “Sõprusetera”. Projekti eesmärgiks on kasvatada, hooldada ja vaadelda aedherne taimi, võrrelda nende kasvu ja saada vilju. Räpina Aianduskooli õpilased ja juhendajad teevad katse kaasa, jagavad õpetusi, soovitusi, meeldetuletusi ja annavad nõu tekkivate küsimuste korral. Lisaks taimede kasvatamisele ootavad ees iganädalased huvitavad viktoriiniküsimused, mitmed konkursid ja võistlused ning kevadine maitsev ja tervislik hernesaak. Kõiki tegevusi kajastame projekti kodulehel, mis avanes 14. veebruaril 2017. Aianduskool toimetab registreerunud gruppidele aedherne sortide ‘Valma’ ja ‘Erme’ seemned.

4. klass tegi ühiselt läbi redise idandamise erinevates tingimustes. Katsetati idandamist viies erinevas keskkonnas – külmkapis, üleni vees, niiskelt, kuivalt ja pimedas. Katse käigus selgus, et seemnete idanemiseks on vaja valgust, soojust ja niiskust.

1.b, 2.a ja 3.b klass osalevad projektis „Tere, kevad!“. Vaadeldakse ja märgitakse üles liikide ilmumist meie piirkonda, lahendatakse viktoriine, joonistatakse, pildistatakse ja luuletatakse. Tegemisi saab jälgida aadressil-  http://tere.kevad.edu.ee/

Ja juba ongi näha, et kogu see sagimine, kasvatamine ja kasvamine on looduselegi mõju avaldanud – kevad on saabunud.

 

Egne Liivalaid

Algklasside huvijuht

 

 

8.-12. mai 2017 Väike-Maarja gümnaasiumis ja õppekeskuses

Infoleht on kodulehel foto kujul. Pildi suuremalt nägemiseks klõpsa fotol/infolehel.

08.-12.05.2017-page-001 (1)

Lõpuaktused 2024




2023/24 õppeaastat läbiv teema
"Keskkond ja jätkusuutlik areng"

Otseviited

HITSA_logo_EST                

Aadress: Pikk 1, 46202 Väike-Maarja, Lääne-Virumaa | Tel: +372 327 0910 (peamaja) | E-post: info@vmg.v-maarja.ee